www.DELFI.ee Kremlimeelse noorteühenduse Naši aktivistid korraldasid Ukraina rahvuslase Stepan Bandera rahvuskangelaseks kuulutamise pärast Ukraina Moskva saatkonna ees meeleavalduse.
Ukraina president Viktor Juštšenko kuulutas hiljuti Teise maailmasõja ajal okupatsioonivägedega riigi iseseisvuse eest võidelnud Stepan Bandera rahvuskangelaseks, mis pälvis koheselt Moskva terava kriitika. Seda nii ametlikul kui ka isegi eratasandil. Lisaks andis riigipea Bandera poolt juhitud Ukraina Vastupanu Armee (UPA) liikmetele vabadusvõitlejate staatuse.
Üks Naši komissaridest Marina Zademidkova ütles infoagentuurile Interfax, et protestiaktsioonist Ukraina saatkonna ees võttis osa umbes 50 inimest.
Tema sõnul näitasid liikumise aktivistid saatkonnale plakateid „Jumal tänatud, sa läksid ära!", „Nägemist, Juštšenko!", „Lõpp poliitilisele karjäärile!".
Lisaks anti saatkonnale üle „pensionile saadetavale" Juštšenkole „humanitaarabi" pakk, milles oli soojakott, klistiiripump, tabletid, prillid, kuivikud, barankad ja raamat nn Suurest Isamaasõjast.
„See pakk on meie viimane kingitus läbikukkunud poliitikule, kelle kõige suuremaks saavutuseks kogu oma karjääri jooksul on Ukraina kangelase tiitli omistamine fašistide käsilasele," ütles Zademidkova. Üritus möödus ilma vahejuhtumiteta.
Teisipäeval mõistis Bandera kangelaseks kuulutamise hukka Venemaa välisministeerium. Kiievi otsust nimetati Smolenski väljakul „odioosseks, talumatuks". Pahased olid ka mitmed riigiduuma saadikud ja ka poolakad.
Stepan Bandera juhitud OUN-i rahvuslased taotlesid Ukrainale iseseisvust ning organisatsiooni sõjaline tiib UPA (Ukraina Vastupanu Armee) võitles eri aegadel nii SS-i, Saksa ja Nõukogude armee ning poolakate Armia Krajowa vastu.
Bandera jätkas koos oma toetajatega 1950-ndate aastateni võitlust Nõukogude võimuga ning pages seejärel Lääne-Saksamaale. Bandera suri 1959. aastal Münchenis, kus ta mürgitati KGB agendi poolt.
