Eile avaldatud Eesti inimarengu aruandes, mis keskendub sel korral kolme Balti riigi võrdlemisele, leitakse, et kuigi Eesti, Läti ja Leedu arengus on pärast taasiseseisvumist esinenud ka olulisi erinevusi, torkab nimetatud ühiskondade puhul eriti silma üks ühine joon - sotsiaalse ebavõrdsuse tekkimist peetakse reformide puhul loomulikuks.
Artikkel:
http://uudised.err.ee/index.ph...Rahvusvahelised võrdlused näitavad, et kõik kolm Balti riiki on sarnased selle poolest, et majandusliku tõusu aastatel ei tekkinud selget suundumust Euroopa mastaabis suure sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele, vaid jäädi oma sotsiaalkulutuste ulatuselt ja sotsiaalkaitse tasemelt Euroopa Liidu maade tagaritta, kirjutab "Inimarengu Balti rajad: muutuste kaks aastakümmet" peatoimetaja Marju Lauristin väljaande sissejuhatuses.
Aruande hinnangul on viimaste aastakümnete väga kiired muutused tekitanud Eesti, Läti ja Leedu ühiskondade arengus traditsiooniliste väärtuste ja tegelike ühiskondlike olude konflikti, koguni eetilise kriisi, mille üheks ilminguks on sotsiaalse ebavõrdsuse ja nõrgemate ühiskonnaliikmete marginaliseerituse pidamine turumajanduslike reformide "loomulikuks" kaasnähtuseks.
Väljaandes nenditakse ka seda, et vanas Euroopas ning isegi Põhjamaades on üleilmastumise ja kriiside mõjul suurenenud immigratsioon tekitanud pingeid, konflikte ning koguni vägivaldseid kokkupõrkeid. Heaoluühiskonna alustalad on löönud kõikuma just nüüd, mil "uued demokraatiad" vajaksid nende tugevust.
Laur Viirand ERR
