ROLAND WEILER

Mittetulundusühing Baltic Heritage Network (BaltHerNet) loodi jaanuaris 2008. See arendab välisbalti arhiiviinfot koondavat portaali www.balther.net ja korraldab koostööd Balti diasporaa kultuuriväärtusi koguvate mäluasutuste ja inimeste vahel. BaltHerNet korraldab ka suvekoole, mis annavad nõuandeid ja juhendeid väliseestlastele nende kultuuriväärtuste korraldamiseks ja säilitamiseks. BaltHerNeti tegevust toetab Rahvuskaaslaste progamm (Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium).

Sellel aastal toimus suvekool 28. juunist kuni 7. juulini Viljandis. Varasematel aastatel on suvekoole peetud Kokel (2007) ja Käsmus (2008). Sel korral aitasid kooli korraldada lisaks varasematele partneritele Eesti Kirjandusmuuseumile, Eesti Rahva Muuseumile ja Rahvusarhiivile ka Viljandi Muuseum, Viljandi Raamatukogu, Viljandi Pärimusmuusika Keskus ja Heimtali Koduloomuuseum.

Osavõtjaid oli umbes 60 — lisaks korraldajatele ja esinejatele Eestist külalised Austraaliast, Ameerika Ühendriikidest, Rootsist, Venemaalt, Inglismaalt, Lätist ja Tšehhist. Kanadast tuli inimesi Torontost (Rutt Veskimets, Kaja Telmet, Vaike Külvet ja Roland Weiler) ja Vancouverist (Teas Tanner, Vello Püss). Piret Noorhani osales suvekoolis korraldajana.

Avapäeval kuulati prof. Rein Taagepera esinemist ja tutvuti Viljandi Pärimusmuusika Keskusega. Loengud ja õppused täitsid järgmised kolm päeva. Need toimusid juba mainitud keskuses, Viljandi Raamatukogus ja Viljandi Muuseumis. Ühel päeval tehti väljasõit Heimtali Koduloomuuseumi, kus Anu Raud rääkis oma muuseumi sünniloost ja kogudest, mis nüüdseks on kingitud Eesti Rahva Muuseumile. Heimtalis näidati rahvariideid ja selgitati, kuidas riideesemeid säilitada. Õhtul külastati Olustvere mõisa, kus nüüd asub põllutöökool. Seal toimus ka õhtusöök.

Millest loengutel räägiti? Näiteks toonitati, et arhiivid ja raamatukogud peaksid alati formuleerima ja kirja panema oma kogumispõhimõtted — mida koguda, millised annetused vastu võtta. Ükski arhiiv ega muuseum ei saa korjata ja säilitada kõike. Rõhutati, et tähtis on ruumide ja materjalide puhastamine ja füüsiline korrastamine. Kui tarvis, tuleks küsida abi spetsialistidelt, kes teavad, kuidas hoolitseda kahjustatud dokumentide ja raamatute eest. Audiovisuaalsetest materjalidest on mõistlik teha nii säilitus- kui kasutuskoopiad. Kui tegeletakse fotode või filmide kogumisega, on vajalik välja selgitada, kellele kuuluvad avaldamis- ja autoriõigused. Ja muidugi võiks arhiiviinfo olla kantud korralikku andmebaasi.

Viimasel päeval selgitas Kalju Tammaru, millega tegeleb Tallinnas asuv Hoiuraamatukogu. Nimetatud raamatukogu kogub trükiseid, mis kusagil üle jäänud, et neid siis teistele Eesti raamatukogudele jagada. Sinna hoidlasse on saadetud ja annetatud 800.000 kuni miljon raamatut, ajalehte, ajakirja ja pisitrükist. K. Tammaru ei teadnud täpselt öelda, kui suure hulga sellest moodustab väliseesti materjal — raamatukogu ei pea eraldi arvet kodu- ja väliseesti trükiste üle. Kuid ta kinnitas, et väliseesti materjalide vastu on Eestis huvi endiselt olemas. Hoiuraamatukogu on valmis vastu võtma väliseesti trükiseid, kust siis teised raamatukogud saavad võtta, mida nende kogudes tarvis läheb.

Suvekooli kava pakkus osavõtjatele peale loengute ja praktiliste demonstratsioonide ka lõunaid ja õhtusööke, kus sai omavahel aru pidada, muljeid jagada ning vanu tutvusi uuendada. Ühel õhtul vaadati koos dokumentaalfilmi „Henrik Visnapuu üheteistkümnes kiri. Lugu poeedi viimasest kümnest eluaastast 1941–1951“. Kohal olid ka filmi autorid Vallo Kepp ja Janika Kronberg, kes rääkisid filmi saamisloost. Viimasel õhtul toimus Pärimusmuusika Keskuses mõnus ja muusikaline lõpupidu, kus muusikat tegid ansamblist „Untsakad“ tuntud Margus Põldsepp ja Sulev Salm. Varem oli samal päeval toimunud avatud foorum väliseesti kultuuripärandi säilitamisest ja BaltHerNeti aastakoosolek. Järgmine suvekool on kavas pidada koos lätlastega Valgas 2011 suvel.

Märkmed: