Balti riikide suursaadikud Saksamaa meediale: lõpetage Baltimaade nimetamine NSVLi järglasriikideks
06.01.2017, 16:12
Merilin Kruuse
reporter-toimetaja
Balti kett 25 mälestuskontsert "Ärgake Baltimaad!"
Foto: MARI LUUD
Eesti, Läti ja Leedu suursaadikud saatsid Saksamaa meediale kirja, milles paluvad, et Balti riikidele ei viidataks kui Nõukogude Liidu järglasriikidele.
The Baltic Times kirjutab, et Eesti, Läti ja Leedu suursaadikud on saatnud Saksamaa meediale palve, et lõpetataks Baltimaadele viitamine kui endistele Nõukogude vabariikidele.
Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova rõhutas aga, et saadikute kirja mõte pole sugugi paluda, et lõpetataks Baltimaade endisteks liiduvabariikideks nimetamine.
„Termin, millele antud kontekstis tähelepanu osutatakse ja mida palutakse mitte kasutada, on Nachfolgestaaten der Sowjetunion, mis sisaldab viidet sellele, et Balti riigid oleksid justkui NSVL-i õigusjärgsed. Eesti keeles tähendaks see „Nõukogude Liidu järglasriiki”. See on sisuliselt vale termin, millele ka antud kirjas tähelepanu juhitakse,” rõhutas Kamilova.
(The Baltic Times tõlkis aga kirja ja termini lihtsustatult ning lisas artiklile utreeriva pealkirja: „Leedu, Eesti, Läti suursaadikud: Balti riigid ei ole endised Nõukogude vabariigid”, mis pole sugugi see, mida suursaadikud tegelikult öelda soovisid.)
The Baltic Times vahendas, et Leedu välisministeeriumist öeldi, et pöördumine on ajendatud Saksamaa uudisteportaalis Zeit Online ilmunud nõukogude pärandi kolumnist. Leedu ministeeriumi sõnul vastas portaal märkusele, milles paluti lõpetada termini kasutamine, mis on rahvusvahelise seaduse mõistes ebatäpne.
Kirjas Saksamaa portaalile märkisid Eesti, Läti ja Leedu suursaadikud, et Balti riigid ei liitunud Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, vaid nad okupeeriti ja annekteeriti. Ministeerium lisas sealjuures, et enamik lääne demokraatiaid, seal hulgas Saksamaa, ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist nõukogude võimu poolt.
Kirjas rõhutati, et Balti riigid ei alustanud pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1990ndatel tühjalt lehelt, vaid taastasid oma iseseisvuse, mille nõukogude võim oli hävitanud, ja teatasid seega oma riigi jätkumisest. Seega pole Baltimaad Nõukogude Liidu riigi ja õiguste järglased, mistõttu ei saa neid ka poliitiliselt defineerida kui endiseid Nõukogude vabariike (nii tõlkis saksa keelest The Baltic Times, täpsem oleks, et Baltimaid ei saa defineerida kui Nõukogude Liidu järglasriike).
Eesti NSV järglasriik on mõiste, mida kasutavad praeguse Eesti Vabariigi kohta need, kes leiavad, et 1991. aastal ei taastatud 1918. aastal loodud Eesti Vabariiki, vaid loodi uus riik, millel puudub õigusjärglus 1918. aastal loodud Eesti Vabariigiga.06.01.2017, 16:12
Balti riikide suursaadikud Saksamaa meediale: lõpetage Baltimaade nimetamine NSVLi järglasriikideks (139)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Ian Valonis10 Jan 2017 17:59
Urmas Paet andis 18. veebruaril 2014 Moskvas alllkirja piirimuutmislepingule, mida kutsutakse Putin-Paeti paktiks!
Ratifitseerimata olekus on see pakt takistuseks Nõukogude okupatsiooni legaliseerimisel Baltimaades. Varem oli teiseks takistuseks ka Vene-Läti "piirileping" (Läti NSV "järjepidevuse" kandja), kui see oli ratifitseerimata.
Riigikogule saadetud memorandumi üks autoritest, Läti Seimi liige Janis Dombrava hoiatas Eestit kaheldava väätusega "lepingu" eest aegsasti, üle poole aasta enne Urmas Paeti Moskas käimist! (Kui Lätis sarnast "lepingut" menetleti, siis tema veel seimi liikmeks polnud valitud.)SW
"Vene diplomaatia aluseks Baltimaades on meie riikide õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seadmine, et sellega legaliseerida Nõukogude okupatsiooni!" on Dombrava uudistele öelnud.
Ian Valonis08 Jan 2017 19:44
Rahvuslikud seimiliikmed Lätist on Eesti parlamendile saatnud memorandumi, milles soovitatakse lahti ütelda katsetest Nõukogude okupatsiooni tagajärgi legaliseerida.
Selged viited 1920. aasta rahulepingutele on vältimatuks eeltingimuseks suhete arendamisel Venemaaga, tõdetakse memorandumis, mille Riigikogu esimees E. Ergma pani kalevi alla.
Kuuldavasti on selle pöördumise tekst kodanikualgatuse korras kätte saadud ning paljundatakse ja levitatakse alates 23. augustist 2015, kui kunagisel Balti keti tee sõlmpunktides peeti ja peetakse ehk ka edaspidi rahvakogunemisi plaanide vastu ülekohus tagantjärele seadustada!
Ian Valonis08 Jan 2017 19:42
Rahvuslikud seimiliikmed Lätist on Eesti parlamendile saatnud memorandumi, milles soovitatakse lahti ütelda katsetest Nõukogude okupatsiooni tagajärgi legaliseerida.
Selged viited 1920. aasta rahulepingutele on vältimatuks eeltingimuseks suhete arendamisel Venemaaga, tõdetakse memorandumis, mille Riigikogu esimees E. Ergma pani kalevi alla.
Kuuldavasti on selle pöördumise tekst kodanikualgatuse korras kätte saadud ning paljundatakse ja levitatakse alates 23. augustist 2015, kui kunagisel Balti keti tee sõlmpunktides peeti ja peetakse ehk ka edaspidi rahvakogunemisi plaanide vastu ülekohus tagantjärele seadustada!
Loe kõiki kommentaare (6)