Üha enam Eesti noori läheb Austraaliasse tööle, mullu ületas vastava viisa saanute arv juba tuhande piiri.


Austraalia valitsuse statistikast nähtub, et majandusaastal 2009/10 sai kängurute maa Working Holiday viisa 1387 Eesti noort, neli aastat varem oli see arv 220.

Working Holiday viisa on mõeldud 18–30-aastastele noortele ennekõike Austraalias reisimiseks ja riigi tundmaõppimiseks, kuid sellega saab ka töötada, et äraelamiseks raha teenida. Lisaks lähevad eestimaalased sinna tööle teiste viisadega, ent nende viisade kohta riigiti Austraalia valitsus statistikat ei avalda.

Tallinna noorte infokeskuse üleeilsel seminaril, kus tutvustati töövõimalusi ja elu Austraalias, soovis osaleda nii palju inimesi, et mitmekümnele neist tuli ära öelda.

Paljud organisatsioonid vahendavad tööd Austraaliasse, kuid mõttekas on sinna minna omal käel ja end proovile panna, märkis ürituse korraldaja Janne Laus ning andis siis sõna kahele Austraalias töötanud eesti noormehele: Tarmo Langile ja Andero Hännikäinenile.

«Vaheldus, soe ilm, seiklused, raha,» kostis ligi poolesaja kuulaja seast, kui Lang küsis, miks nad tahavad Austraaliasse tööle minna. Lang ise oli Austraalias 2009. aasta detsembrist eelmise aasta novembrini, teenides raha põhiliselt laotöödel. Kui pingutada, siis saab seal ka raha hästi teenida, märkis Lang.

Tema pani Austraalias töötades vahepeal kolme kuuga kõrvale ligi 100 000 krooni (6400 eurot). Tunnis on võimalik teenida isegi 50 Austraalia dollarit (ligi 37 eurot), kuid üldiselt jääb lihttööde puhul tasu 10–20 dollari vahele.

Elamiseks kulub Austraalias kuus vähemalt 1000 dollarit. Sinna saabudes peakski tööotsijal olema vähemalt ühe kuu elamisraha, sest töö leidmine võtab tavaliselt aega 1–1,5 kuud, rääkisid Lang ja Hännikäinen, kes töötas seal ligi kaks aastat.

Märkmed: