Marju Toom
KUULUTAME 12. AUGUSTI
SÜNDIMATA LASTE MÄLESTUSPÄEVAKS! Mida me küll kardame, et sellest kõval häälel ei räägi?
6. august, 9. august, 12. august, 29. august... Mida me nendest päevadest mäletame? Mida Maailm mäletab? 6. ja 9. august 1945. a. Nendel päevadel kumab meil ja Maailmal kõrvus Jaapani linnanimede kaja, me mäletame aatomiseent kõrgumas üle Hiroshima (ca 80.000 koheselt hukkunut ja ca 200.000 hilisemat surnut) ja Nagasaki (ca 75.000 koheselt hukkunut ja ca 10.000 hilisemat surnut), millede kohal lõhkesid Jaapaniga sõjajalal oleva USA aatompommid. Iga-aastaste Nagasaki leinakella löökidega me mälestame nende linnade elanikke, kes hukkusid tule, lööklaine ja hiiliva “nähtamatu surma” - radiatsioonikahjustuste tõttu.
Kui 17. juulil 1945. a. New Mexico osariigis Alamagordo kõrbes lõhati USA esimene aatompomm, siis palusid lehemehed tolleaegsel Manhattani projekti (kogumaksumusega 1,4 miljardit dollarit) juhil J. Robert Oppenheimeril väljendada sellel puhul oma tundeid. Oppenheimer tsiteeris ajakirjanikele vastuseks üht lõiku India raamatust Bhagavad Gita: "Aatompommi plahvatusel lahvatav valgus “on kui tuhat taevas säravat päikest”."
Rünnakuga Jaapanile olid need tuhat päikest rakendunud lootusetult ja jäädavalt sõjajumal Marsi teenistusse.
29. august 1949. a. ja 12. august 1953. a. Suurem osa inimestest ei tea nendest päevadest midagi arvata, vähemus - meenutab, et nendel kuupäevadel lõhati N.Liidu esimene aatompomm ja esimene vesiniku ehk termotuumaseadeldis (üks Maailma võimsamaid).
Seega ka N.Liidus jõudsid need tuhanded ja teisel juhul juba - miljonid päikesed sõjajumala arsenali.
N.Liit astus väljakuulutamata 12-aastasesse tuumasõtta oma rahvaga, kõigi Põhja-poolkera elanikega, kes, olles ise selle sõja teine osapool, tänaseni ei tea asjast praktiliselt midagi.
N. Liidu tuumasõda Maa Põhja-poolkera tsiviilelanikkonnaga lühidalt:
N.Liit lõhkas 37 aasta jooksul, s.o. ajavahemikul 29.08.1949 - 31.12.1987, 618 tuumaseadeldist, milledest 126 plahvatuse kohta teavitati maailma kui “rahumeelse aatomi” rakendamisest rahvamajanduse vajadusteks:
- 179 korda katsetati tuumapommi maapealset või õhus lõhatavat varianti;
- 3 korda lõhati veealune pomm;
- 436 korda oli kasutusel maa-aluse seadeldise variant.
Seega tuleb kokkuvõtlikult 1 plahvatus iga 22 päeva kohta ning lõhatud seadeldiste koguvõimsuse trotüüliekvivalent on üle 600 megatonni , mis on võrdne 30.000 ameeriklaste poolt Hiroshimale visatud pommi summaarse võimsusega.
A. Semipalatinski polügoonil (kuni rahvusvaheliste lepingute alusel sulgemiseni:
29.08.1949 – 27.08.1991 toimus 468 lõhkamist ning nendest (kuni 1963. aastani) 150 - maapinnal või õhus.
Veel 38 plahvatust toimus kuni moratooriumi alguseni 31.12.1987. a. Kasahstani teiste oblastite Semipalatinski polügooniga külgnevatel aladel.
Värske radiatsioonikahjustuse tõttu surevatele inimestele ja loomadele pandi diagnoosiks brutselloos. Hilisema avaldumisega vähk ja muud haigused niidavad kahjustatuid ka praegu loogu.
B. Novaja Zemlja polügoonil kuni moratooriumi alguseni 31.12.1987:
Kokku 118 (või teistel andmetel - 132) lõhkamist ning nendest 87 atmosfääris.
Praeguseks on polügooni kogu ümbrus ülekülvatud radioaktiivse jääkainega. Sellise ökoloogilise õuduse tõttu põevad ümbruskonna põhjarahvad kaks korda sagedamini vähki. Nende organismis on strontsium-90-t 20 - 40 korda rohkem lubatust ning tseesium-137-t 100 ja enam korda rohkem lubatust.
Põhjarahvaste keskmine eluiga on langenud 45 aastani. Isegi N.Liidu ja Venemaa jaoks on see number negatiivseks rekordiks.
C. Azgiri ja Orenburgi polügoonid:
Aastatel 1966 – 1980 pandi Azgiri lähistel maa-all plahvatama 16 seadeldist ja pärast 1980 aastat juba Orenburgi polügoonil veel 25 maa-alust pommi.
D. Mujal hajusalt aastatel 1966 – 1980 lõhatud seadeldisi:
Jakuutia - 17;
Baškiiria - 5;
Volga jõgikonna aladel - 27;
Kasahstan - 25;
Donbass - 1;
Permi oblast - 8
E. 1954 - toimusid kurikuulsad Totski tuumamanöövrid.
Nendel sõjalistel õppustel osalesid kümned tuhanded sõdurid ja ohvitserid. Inimestele ei halastatud. Kohe pärast tuumapommi lõhkamist suunati manöövritel osalejad ründama plahvatuse epitsentrit. Lennukid saadeti tuumapilve, et sealt õhuproove võtta. Enamus osvõtnutest sai üledoosi ja on tänaseks surnud. Ka naabruses olnud külasid ei evakueeritud: need pühiti koos elanikega maapinnalt lihtsalt minema.
Akadeemik Andrei Sahharovi järgi on selles väljakuulutamata sõjas hukkunuid ca 6.000.000 – 10.000.000 inimest!
Mida teadlased arvavad?
Akadeemik Andrei Sahharov kirjutas oma “Mälestustes” sellise tuumasõja bioloogilisest mõjust inimkonnale, kõigele elusolevale:
“Bioloogiliste kaugtagajärgede eripära atmosfääris toimunud tuumakatsetusel, kui radioaktiivne saasteaine kandub üle kogu Põhjapoolkera (- või Lõunapoolkera), seisneb selles, et need on väljaarvestatavad, et on võimalik enam-vähem täpselt hinnata ohvrite üldarvu. Samas ei ole praktiliselt võimalik määratleda, kes on need ohvrid personaalselt ning leida neid inimmerest üles.
Need kaugtagajärjed on üldjuhul seotud n.n. künniseta bioloogiliste efektidega, milledest üheks on organismi geneetiline kahjustus.
Uuringutega jõuti järelduseni, et radiatsiooni toimel ei ole mittemingisugust künnist, s.t. ei ole olemas sellist minimaalset radiatsioonidoosi, millest veel väiksema annuse korral geneetilist kahjustust ei toimu mitte mingil juhul ja mitte kunagi.
Geneetiline kahjustus on tõenäosuse realiseerumine. Niisiis, kui doosi väärtus läheneb nullile, läheneb ka nullile kahjustada saanud inimeste arv. Kuid nullile ei lähene kahjustuse tõsidus selle inimese jaoks, kellel “ei vedanud”, kes juhuse tahtel oli “märklauaks”.
Võib öelda ka teisiti. Kui vähendada doosi 100 korda ja suurendada kiiritatavate inimeste arvu samuti 100 korda, siis kahjustada saanute arv jääb samaks.
See ongi künniseta bioloogilise efekti olemus geneetiliste kahjustuste ja teiste analoogsete juhtumite korral.”.
Ka kuulus arst ning humanist Albert Schweitzer on samal teemal kirjutanud ning sõna võtnud:
“Lihtsamaks künniseta bioloogiliseks efektiks on toime pärilikkusele… Geeni pöördumatuks muutuseks, s.o. geeni mutatsiooniks, on vaja ainult ühte ionisatsiooniakti ja seetõttu organismi jaoks pöördumatud muutused võivad ilmneda ka saadud vähimate kiirgusdooside juures. Muutuste esinemise võimalikkus on proportsionaalne saadud doosi suurusega.”.
Akadeemik Sahharovi arvestused annavad, et iga lõhatud 1 megatonni ohvriks on 10.000 inimelu. Seega N.Liidu tuumasõja “ohvrite kogutoodang” küündib 6.000.000 – 10.000.000 hukkunud inimeseni. (Erinevad allikad annavad erineva lõhatud megatonnide üldsumma). Eelkõige said kahjustada Semipalatinski ja Novaja Zemlja polügoonidele kui suurimatele kiirgusallikatele kõige lähemas ümbruses asunud inimesed - Siberi ja Kasahstani elanikud, kuid atmosfääri kõrgkihte pidi levis saaste ka üle kogu Põhja-poolkera.
Ja kuidas on kogu looga seotud eestlased?
Eks ikka nii, et elame emakesel Maal ja “naudime” meieni jõudnud saastet. Siin oleme me võrdsed kõigi teiste rahvastega Põhja-poolkeral.
Kuid on ka eestlastest rahvakild, kes on kogu õudusega palju lähemalt tutvust teinud.
1949 aasta kevadel leidsid Kremli kommunistid, et neil on ühes kauges kandis puudu mitmed kümmend tuhanded katsejänesed ja kohe suundusid kümned küüdirongid Eestist, Lätist, Leedust Suure Surma Väravale – Novosibirski ja Omski oblastitesse, Altai kraisse, s.o. Semipalatinski polügooniga piirnevatele aladele.
Mõni aeg varem olid polügoonist veidi lõunasse jäävatele aladele jõudnud kogu rahvana Volga-sakslased, tšetšeenid, Krimmi-tatarlased. Polügoonist läände jäävad alad aga kuulusid kuulsale STEPLAG-ile, kuhu peale II Maailmasõja lõppu püüti koondada enamust N.Liidu poliitvangidest, ka eestlasi. Kõiki, kes olid GULAG’is hingekirjas § 58- järgi.
Ja nüüd proovigu keegi öelda, et Kremli parem käsi ei teadnud toona, mida vasak tegi!
Tabati 6 kärbest ühe hoobiga:
- A- ja H-pommide katsetustega tõsteti ennenägematutesse kõrgustesse
N.Liidu sõjaline võimsus;
- katsetati uut tehnoloogiat, mida oma riikide tagant varastasid mõningad
Ameerika Ühendriikide ja Suur-Britannia aatomi- ja tuumateadlased;
- repressioonidega “taltsutati” mässumeelsed liiduvabariigid ja rahvad;
- mittevajalike represseeritutega ei olnud vaja midagi erilist ette võtta, sest küll nad niigi surevad ja ei saa ise arugi, mis surmatõbi see niisugune neid niidab;
- isegi laipu polnud vaja ja pole ka praegu vaja Maailma eest peita, hävitada, sest surdakse ju jaokaupa ning see, kes veel elus, matab manalateel eelkõndija;
- laiaulatuslike inimuuringute käigus koguti sõjalisest aspektist vaadatuna väga väärtuslikku teavet radiatsiooni toimest elusorganismidele.
Inimsusevastasele genotsiidile lisati täiesti teadlikult aatomigenotsiid, radiatsioonigenotsiid.
12.08.1953 jõudis järg kätte N.Liidu esimese vesiniku- ehk termotuumapommi lõhkamiseni. See ilmkärakas oli üks võimsamaid, mida N.Liidus ja Maailmas üldse toimetati, korralduslikult kõige ökoloogia- ja inimvaenulikum.
Seadeldis, mis tookord lõhati, asus peene liiva ning savitolmuga kaetud kõrbe lauskjal pinnal. Plahvatus viis õhku kogu tasandiku pinnase pealmise kihi, mis vihma ja rahega allasadades saastas radiatsiooni kõrgtasemega väga ulatusliku maa-ala (raadiusega üle 600 km). Pärast hommikust plahvatust stepikuumust leevendanud õhtupoolikune tormine paduvihm kandis haigusi ja hävingut kõigele elavale.
Millised mahlast pakatavad pöidlasuurused muulukad ja peopessa vaevu mahtuvad lillakate kobarad ilmusid järgmisel aastal steppi. Lilled ja rohi olid lihavad ning ebaloomulikult kirkad, vili kasvas kui pöörane. Kohalikud vanemad inimesed imestasid - nemad küll oma noorusajast midagi sarnast ei mäleta. Loodus oleks nagu ülevoolavalt priisates kuskile kiirustanud. Loomadel aga ilmnesid iseeneslikud varajased abordid või nurisünnitused, kus vasikal või tallel polnud nahal karvu ja jalad olid kui soolikad ilma kõvastunud luudeta.
JÄRELDUS: NSV LIIDUL OLI VÄGA MITMEKÜLGNE REPRESSIIVPOLIITIKA
Üheks kaalukaks ja seni maailmas praktiliselt teadvustamata N.Liidu repressiivpoliitika osaks oli ja on Stalini rahvaste massilise hävitamise poliitika ka aatomi- ja tuumakatsetustele kaasneva radiatsiooni toimel.
Arvan, et on just õige aeg kokku viia ja üheks tervikuks liita juba ammu teadaolevad faktid, et :
- NKVD korraldas arreteerimisi poliitilise § 58 järgi;
- NKVD korraldas küüditamisi Eestist (Lätist, Leedust ja üle kogu NSV Liidu kokku üle 110 genotsiidiepisoodi 27 rahva kallal, milledes sihtkohta jõudis üle 6 miljoni inimese ning operatsioonide käigus hukkus üle 1 miljoni inimese );
- NKVD korraldas 1948 aastast alates § 58-järgsete poliitiliste vangide koondamist teistest laagritest STEPLAG’i, s.o. Semipalatinski polügooniga läänest külgnevale alale;
- NKVD valis enamuse 1944 - 1949 aastal küüditatute asualaks Semipalatinski polügooniga idast, lõunast ja põhjast külgnevad alad;
- NKVD valduses olid uraanimaagi kaevandused ja rikastustehased (Sillamäe - Eesti, Žoltõje Vodõ - Ukraina, Ust-Kamenogorsk - Kasahstan, Tšeljabinsk - Venemaa), millede ümbruses olid eriti suured poliitiliste vangide laagrid;
- NKVD mahitusel nõuti Ameerika Ühendriikidelt lend-liisi korras üle 100 tonni uraani, mida ka saadi sest, et korralduse N.Liidu nõudmine täita, andis Manhattani projekti ülem kindral Leslie Richard Groves ise;
- NKVD valduses olid suletud linnad, poliitvangide erilaagrid, kus loodi NSV Liidu aatomi- ja vesinikupomm;
- NKVD valduses oli ligi 30-ne (mõnedel andmetel oli neid üle 100 inimese) USA ja
Suurbritannia tuumateadlasest reeturi teadus-, uurimis-, ja konstruktsioonialase töö
tulemid, mis Stalini ja Beria arvates moodustas 50% NSV Liidu aatompommi
loomise edukusest, kuna N.Liidu aatompommi “isal” Igor Kurtšatovil oli Kremlis
oma kabinett, kuhu talle luurematerjalid lugemiseks toodi; iga saadetise kohta andis
Kurtšatov N.Liidu pommiprojekti edendamise seisukohalt hinnangu ning tellis
järgmised “kaastööd” talle vajalikel teemadel;
- NKVD korraldas aastatel 1949 – 1956 Semipalatinski polügooniga külgnevatel aladel elanike meditsiinilisi ja kariloomade veterinaarseid uuringuid.
Vaadeldes neid fakte koos, võib järeldada, et Jossif Stalin ja Lavrenti Beria koos oma NKVD-ga korraldasid eriti suures ulatuses ja eriti odavalt ning eriti salakavalalt suurte neile mittevajalike rahvahulkade (naised, lapsed, sunnitööga lõpuni väljakurnatud mehed) hävitamist NKVD jõududega nii, et inimeste tapmisele, matmisele ega maailma eest asja varjamisele ei pruugitud kulutada kopikatki.
Akadeemik Andrei Sahharovi arvutuste järgi on Põhja-poolkeral radiatsioonikahjustuste tõttu hukkunud ca 6 - 10 miljonit inimest.
Repressioonidele kaasnev hirm tegi represseeritud rahvad kuulekaks: suunas maarahva kolhoosidesse ja linnarahva alandlikuks tööjõuks sõjatööstusle.
Ennenägematutesse kõrgustesse tõusis N.Liidu sõjaline võimsus.
N.Liit oli aastakümneid Kurjuse Impeeriumiks.
MINU SOOVID:
Soovin väga, et toimuks rahvusvaheline konverents Euroopa Liidu egiidi all, kus N.Liidu kommunism (ja ka muud inimvihkajalikud kommunismid) saaksid hukka mõistetud kõigi oma kuritegude eest.
Soovin väga, et Los Alamoses töötanud inglise-ameerika tuumafüüsikud Klaus Fuks (1911-1988), Theodor Holl (s.1920) jt. (kokku 29 isikut, mõningatel andmetel üle 100 isiku), kes tegutsesid NKVD ja GRU spioonide käsilastena ja reetsid N.Liidule aatomi- ja tuumapommi konstruktsiooni ning valmistamise tehnoloogia, veel enne oma surma saaksid teada, et nad toona oma meelest küll parimate kavatsuste ja õilsate tunnetega, sillutasid miljonitele inimestele põrgutee ja aitasid tõhusalt kaasa nende hukkule ning veel miljonite ja miljonite inimeste radiatsioonikahjustuste käes jätkuvale vaevlemisele.
Soovin väga, et Venemaa, kes on ennast kuulutanud N.Liidu õigusjärglaseks sõjalistes küsimustes, vabandaks radiatsiooni- ja genotsiidiohvrite ees ja annaks Eestile (ja ka Lätile ning Leedule jt) üle aastate jooksul kogutud uuringute materjalid radiatsiooni toime kohta inimestele ning korvaks rahaliselt nii tervisekahjustused, kui ka tasuta sunnitöö kaevandustes, metsalangetamisel ja praktiliselt tasuta töö, sisult sunnitöö, kolhoosides-sovhoosides.
Soovin väga, et Maailm meenutaks ka N.Liidu tuumasõjas hukkunuid helistades leinakella mingil augustikuu päeval. Näiteks 12. või 29. augustil.
Kuulutame 12 augusti SÜNDIMATA LASTE MÄLESTUSPÄEVAKS!!!
Siis see mälestuskell heliseks ka neile Eesti sündimata lastele, surnult sündinud lastele, mutantidena sündinud lastele, kelle emade-isade lapsepõlv lõppes Siberi küüdiõudustega.
Marju Toom
Kunagine küüditatu, endine automaatikainsener, praegune pensionär
--------------------------------------------------------------------
MÄRKUSED JA KASUTATUD KIRJANDUS
(ülaltoodud teksti juurde):
)¹ “Bioloogiadoktor radioloog Viktor Zlobini vestlus Sankt- Peterburg’i linna ja Leningradi oblasti Radiatsioonikontrolli komisjoni esimehe Juri Štšukiniga “Tšernobõli jäljed”” ( Vt. Ajaleht “Molodjož Estonii” 24.03.2001 nr. 69 (ühe peatüki tõlge))
)² Hirošimale visatud pommi võimsuse trotüüliekvivalent oli ca 20 kilotonni. (Vt. Eesti Entsüklopeedia 9 lk 646)
)³ 10.10.1963 jõustus rahvusvaheline leping, millega keelustati tuumarelvakatsetused kolmes keskkonnas – atmosfääris, kosmoses ja vee all. (Vt. Eesti Entsüklopeedia 9 lk 646)
)4 N.Liidu Tervishoiuministeeriumi IV dispanser, n.n. Brutselloosi dispanser, tegeles sügava saladuskatte all saastatud piirkonna elanikkonna ja loomade tervise ja spetsiifiliste haiguste uurimisega. (Vt. Ajakiri “ЭКО-отклик”, 1990, nr. 8).
)5 29.08.1991 möödus 42 aastat esimesest aatomikatsetusest. Just sellel päeval kirjutas Kasahstani President Nursultan Nazarbajev alla polügooni sulgemise otsusele. Kasahstani Teadusministeeriumi Tuumaenergia valitsuse juhataja Jevgeni Tšaikovski ütles sulgemisel, et ligi 100.000 ümbruskonna elanikku on kiirituskahjustuste tagajärjel surnud ning üle 400.000-del inimesel on raske terviserike. ( Vt. Ajaleht “Moskovskije Novosti” 04.10.1992 nr. 40)
)6 23.10.1961 lõhati 5 kilomeetri kõrgusel Novaja Zemlja polügooni kohal kõigest 23 megatonnine proovilaeng ning selle järel NLKP XXII kongressi auks maailma võimsaim termotuumapomm (Nikita Hruštšovi “Kузькина мать”), mille trotüüliekvivalent oli üle 58 megatonni. Praktiliselt saavutatigi plahvatusel planeeritud võimsus – 60 megatonni. Epitsentrist 47 kilomeetri kaugusel asunud kaevuriasula osutus maapinnalt pühituks, 700 kilomeetri kaugusel oleval Diksoni saarel purunesid majadel aknaklaasid. Superpommi viis Novaja Zemljale kohale Tartu Raadi lennuväljal baseerunud raskepommitaja. (Vt. Eesti Entsüklopeedia 9 lk 646; Ajaleht “Sobesednik” 1991 nr. 44; Ajakiri “Novoe Vremja” 1992 nr. 48.
)7 Ca 70 km pikkuse kanali rajamiseks oli seal plaanis lõhata üle 200 ühiku 20-kilotonniseid aatomfugasse. Neist jõuti panna plahvatama 3. Tulemuseks on piirkond, mille saastatus kestab nii mõned tuhanded aastad ja radiatsioonitase on kõrgem kui omal ajal Tšernobõli lähistel oli. (Informatsioon Vene telekanali RTR 28.03.2001 uudistesaatest.)
)8 Eestis võib nendest manöövritest osavõtnuid elada Kohtla-Järvel, Tartus ja Saaremaal. (Informatsioon Vene telekanali RTR 28.03.2001 uudistesaatest.)
)9 Andrei Sahharov “Mälestused. Künniseta bioloogilised efektid” (Vt. Ajakiri “Znamja” 1990 nr. 12 lk 57 – 58; 60). Radiatsioonikahjustuste tõttu hukkunuid ca 6.000.000 inimest ja kordi rohkem invaliidistunuid.
)¹º Albert Schweitzer , saksa ja prantsuse filosoof, protestantlik teoloog, muusik ning alates 1913 aastast misjoniarst Gabonis (Vt. Eesti Entsüklopeedia 8 lk 406)
)¹¹ 23.04.1957 loeti Oslo raadios ette Albert Schweitzeri “Pöördumine inimkonna poole”, mida ta kavandas alates 1955 aasta kohtumisest oma sõbra Albert Einsteiniga ja milles ta esimest korda nii enda, kui ka Einsteini nimel, selges ning lihtsas keeles hoiatas inimkonda ohtude eest, mis kaasnevad tuumakatsetuste ja -katastroofidega. (Vt. Albert Schweitzeri elulugu “Albert Schweitzer. Ein Lebensbild”, autor Paul Herbert Freyer, 1978 või “Альберт Швейцер. Картина жизни”, autor Пауль Герберт Фрайер 1984)
)¹² “Kommunismi must raamat. Kuriteod. Terror. Repressioonid”
Autorid: Stephanie Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panne, Andrzei Packowski, Karel Partosek, Jean-Louis Margolin.
Kaasautorid: Remi Kauffer, Pierre Rigoult, Pascal Fontaine, Yves Santamaria, Silvain Boulouque.
Tõlkinud: Marri Amon, Marvi Järve, Tunne Kelam, Tõnis Lukas, Tiiu Relve, Enn Sarv , Indrek Õis. Kirjastus Varrak. Tallinn, 2000, 976 lk.
)¹³ N.Liidu aatompommi “isal” Igor Kurtšatovil oli Kremlis oma kabinett, kuhu talle luurematerjalid lugemiseks toodi. Iga saadetise kohta andis Kurtšatov N.Liidu pommiprojekti edendamise seisukohalt hinnangu ning tellis järgmised “kaastööd” talle vajalikel teemadel. Stalini hinnangul oli välisfüüsikute osalus N.Liidu pommiprojektis ca 50 %.
Los Alamoses töötanud inglise-ameerika tuumafüüsikud Klaus Fuks (1911-1988), Theodor Holl (u.1920) jt. (kokku 29 isikut) tegutsesid NKVD ja GRU spioonide käsilastena N.Liidu pommiprojekti kasuks luuramisel. Nende ja ka teiste reeturite (kogu Ameerikas - üle 125 inimese) tegevust on põhjalikult käsitletud raamatus “Охота за атомной бомбой”, autorid Владимир Чиков, Гари Керн (Informatsioon ka Eesti telekanali TV3 28.07.2003 kell 21.oo saatest “Punased toimikud”)
)14
http://demoscope.ru/weekly/200... Rahvamajanduse prognoosimise instituudi Inimese ökoloogia ja demograafia keskuse
bülletääni “Rahvastik ja Ühiskond” elektroonne versioon № 147 – 148 23 veebruar – 07 märts 2004 ja sealt M. Edijev “NSVL Deporteeritud rahvaste demograafilised kaotused” Stavropoli Riikliku Agraarinstituudi kirjastus “AGRUS”
Центр демографии и экологии человека Института народнохозяйственного прогнозирования РАН. Электронная версия бюллетеня «Население и общество» № 147 – 148 от 23 февраля - 07 марта 2004 Д. М. Эдиев “ДЕМОГРАФИЧЕСКИЕ ПОТЕРИ ДЕПОРТИРОВАННЫХ НАРОДОВ CCCР” Издательство Ставропольского государственного аграрного университета "АГРУС".
Autor luges sihtkohta kohalejõudnud N.Liidu 10 deporteeritud rahva koguarvuks ca 6 miljonit inimest ja kaoks teel – ca 1 miljon inimest.
)15 Semipalatinski polügooni ametlik lehekülg Internetis
http://www.poligon.kz/ )16 Novaja Zemlja polügooni ametlik lehekülg Internetis
http://www.belushka.narod.ru/h...
