Ärimees: Eesti krooni päästsin, aga kes mu kaotused heastab? Õhtulehest
Arvamus 17 Jun 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Karoliina Vasli, 17. juuni 2014, 07:00 Õhtulehest
http://www.ohtuleht.ee/584148/...

VEB fondis hiigelsummast ilma jäänud ettevõtjad loodavad, et riigikontrolli auditist on abi, et Euroopa Inimõiguste Kohus sunniks Eesti riigi oma rahakotti avama. "Meilt ei küsitud kordagi, kas oleme nõus selle jamaga," kurjustab Vambola Kolbakov.

Põlvamaa ärimees Vambola Kolbakov tüüris firmat A.O. Imbi, kellel külmus paarikümne aasta eest Venemaa Välismajanduspanka (VEB) 3,29 miljonit dollarit, sunduslikust VEB fondist polnud talle mingit tolku. Riigikontrolli hiljutisest auditist tuli välja, et pole selge, kes valis need hoiustajad, kelle nõuded kanti riigikogu otsusega loodud VEB fondi ja kelle nõuete hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud. "Algusest peale pole mitte keegi püüdnud seadust täita. Meilt ei küsitud kordagi, kas oleme nõus selle jamaga, mida korraldatakse," ahastab ta nüüd. VEB fondi rajasid riigijuhid, et hoida ära finantskrahhi Eestis. Kolbakov sõnab sarkastiliselt: "Mul on kahtlemata uhke tunne, et mina osaliselt päästsin Eesti krooni ja rahandussüsteemi, aga tagantjärele võiks mu kaotused kas või sümboolselt kompenseerida."

Nõutakse ligi 300 miljonit eurot

Kuna Eesti kohtusüsteem neile õigust ei andnud, esitasid Pärnu Kalur Holding, Saare Kalur, A.O. Imbi (pankrotis), Akke (sulgemisel), Tartu lihakombinaat (pankrotis), Volta, Kommunaar (sulgemisel), Küprosel registreeritud Magnesium & Metals Limited, Kreenholmi Valdus (pankrotis) ja Latvijas Kugnieciba kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Nõue küünib peaaegu 300 miljoni euroni. Kuna riigikontroll kinnitas auditis, et Eesti Panga hallatav fond ei täitnud riigikogu seatud kohustusi, usub Kolbakov, et õiglus seatakse jalule. "Riigikontroll on põhiseaduslik organ. Kui riik juba viga tunnistab, siis on Euroopa Inimõiguste Kohtul raske seda menetlusse võtmata jätta. Ka rõhume, et kohtupidamine on olnud liiga pikk ja ebaõiglane, oleme kohut käinud juba 18 aastat." Ta on veendunud, et riik peab ühel hetkel maksma. ASi Saare Kalur juhatuse esimees Tiit Sarapuu märgib, et osa sai VEB fondi puhul lihtsalt lõbusalt arveldada, aga neil polnud valikut - ilma jäädi 150 000 USA dollarist.

Ettevõtja: ei tahetudki teisi raha ligi lasta

Tundmatu Venemaa firma TSL International sai VEBist kätte 32,3 miljonit USA dollarit, kuna nad said üle öö VEB fondi sertifikaadid, millele neil tegelikku õigust polnud. Voli selleks andis Eesti Pangast 1995. aasta aprillis saadetud valeandmetega ametlik kiri. Sarapuu näeb siin loogikat: "Ma arvan, et kes olid selle skeemiga vähem või rohkem seotud, ei tahtnudki, et teised ettevõtted hiljem raha kätte saaks."

Kolbakov ütleb, et tasuta kingitusi võõrale firmale ei jagata, viidates, et ilmselt oli mängus ka kohalike tegijate käsi. Palju on räägitud ka toonaste Eesti Panga juhtide rollist – 1991.- 1995. aastani juhtis panka Siim Kallas, 1995.?2005. aastani Vahur Kraft. VEB fondi juhtis Enn Teimann. Kolmik on öelnud, et valeandmetega kirja täpseid asjaolusid nad ei mäletagi. Kolbakov ironiseerib: "Mina küll mäletan, mis minu pika eluaja jooksul on juhtunud. Kui mäluga on probleeme, tuleb kaaluda, kas üldse saab avalikus sektoris mõnel ametikohal olla."

Inimesed, kes olid kirja koostamise juures, on ainukesed, kes suudavad seda lahti selgitada, lausub Eesti Panga president Ardo Hansson. VEB fondi viimane juht ja kinni panija Rein Järvesoo rääkis eile parlamendi riigieelarve erikomisjoni istungil, et praegu toimuv on fondi toonaste juhtide suure tegevusetuse ja ükskõiksuse tõttu tekkinud olukord. On arusaamatu, miks prokuratuur ega kapo ei tegutsenud, kui oli piisavaid andmeid selle kohta, et fondi juhid võisid olla toime pannud majanduskuritegusid.

Riik päästis erapangad

VEB külmutas 1992. aastal 890,5 miljoni krooni väärtuses Balti Ühispanga (edaspidi UBB) ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse (edaspidi VOV) valuutahoiuseid.

Riigikogu otsustas 20. jaanuaril 1993 luua riikliku VEB fondi, kes pidi väljastama juriidilistele ja füüsilistele isikutele sertifikaadid, mis tõendaksid, et selle omanikul on õigus Venemaal NSVLi Välismajanduspanga (Vnešekonombank ehk VEB) külmutatud rahale, kui see õnnestub kätte saada. Kokku kaaluti kuut võimalust, kuid antud mõtte kiitsid heaks nii Eesti Pank kui ka valitsus, teisi tegevusplaane riigikogus ei arutatud. VEB fondi haldajaks määrati Eesti Pank.

VEB fondi loomise põhieesmärk oli taastada UBB ja PEAPi maksevõime, et vältida Eesti pangandussektori ja krooni usaldusväärsuse langust. Külmutatud 890,5 miljonit krooni jagati kahte ossa: 533,5 miljonit pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade nii-nimetatud enda raha. UBBle ja PEAPile hüvitas riik külmutatud summad rahas ning riigi võlakirjades. Riigikontroll tegi esimese VEB fondi puudutava auditi 1995.-1996. aastal, kuid algmaterjale sisaldav toimik on jäljetult kadunud. Teadaolevalt ühtegi teist riigikontrolli toimikut kaduma pole läinud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus