Arho Tuhkru: manifestidega kirikut ei muuda ERR
Eesti kirikud 23 Sep 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
EELK Tallinna praostkonna abipraost ja konsistooriumi avalike suhete spetsialist

Manifestiga, milles soovitakse, et kirik muutuks demokraatlikuks ja avatuks, kirikut ei muuda, vaid see saab toimuda üksnes dialoogiga, mida peetakse kiriku sees, leiab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna praostkonna abipraost ja konsistooriumi avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru.

"Eks see on tõsi, et igal inimesel on veidike oma nägemus oma kirikust, ja kui vaadata ka Eestimaa kirikuid, siis meil on Kirikute Nõukogus kümme erinevat kirikut väga erineva traditsiooniga, väga erineva praksisega, arusaamaga vaimulikust, kiriku enda struktuurist, ja ka jumalateenistuse korrad on väga erinevad. Ja nõnda inimesed ongi kas siis läbi perekondlike traditsioonide või enda südametunnistuse järgi valinud erinevad kogudused ja natuke erinevad jumalateenimise viisid," rääkis Arho Tuhkru intervjuus ETV saatele "Terevisioon".

Internetis algas allkirjade kogumine et muuta kirik tänapäevaseks, demokraatlikuks ja avatuks. Allkirjade kogumise algatanud liikumine ühendab erinevate kirikute liikmeid ja teolooge ning nende koostatud humanistliku kristluse manifest saadeti Kirikute Nõukogule ja kõikidele kogudustele. Manifestis on kirjas, et kui Eesti ühiskonda iseloomustab püüdlus suurema demokraatia, avatuse ja sallivuse suunas, siis samal ajal toimuvad mitmes kirikus arengud, mille tulemusena süvenevad autoritaarsus, suletus ja sallimatus.

"Peab tunnistama, et luteri kirik on ühest suurest manifestist sündinudki - [Martin Lutheri - toim] 95-st teesist. Selles mõttes nad kuuluvad küll kirikuelu juurde, aga selliste hääletuste, variantide või manifestidega ei ole muutmist. See on ikkagi dialoog, mis peetakse igas kirikus eraldi, ja kui suunatakse kõikide kirikute peale, siis on tegemist asjaga, mis ei ole nagu mitte kellelegi suunatud. Ja ühe postulaadi väljaütlemine ja teise väljaütlemine on tegelikult vaid minu enda arusaama (väljaütlemine), ja kus on siis teise poole (arusaama väljaütlemine)?" rääkis Tuhkru.

Tuhkru rääkis, et igas koguduses ja praostkonnas toimub ilmikute ja vaimulike suhtlemine ning kontakt tänapäevaga on olemas. Loomulikult otsitakse tema sõnul paremaid teid, kuidas kirik oleks inimesele rohkem tajutav, vajatav, nähtav ja toimiv. Ta ütles, et maakohtades on kirik ehk nähtavam kui linnas.

Kommenteerides EELK konsistooriumi möödunud aasta oktoobris tehtud otsust tagandada vaimuliku ametist geikristlaste kogu asutajaliige emeriitõpetaja Heino Nurk ja kustutada ta vaimulike nimekirjast, ütles Tuhkru, et kui on kokku lepitud väärtusvormid, tuleb ühel hetkel tõmmata piir, millest ei saa üle minna. "Aga samas inimesed kirikusse tulla võivad - selles ei ole mitte mingisugust kahtlust, seda avatust on hoitud ja hoitakse kogu aeg," kinnitas ta.

Tuhkru arvates on kiriku konservatiivsuse taga ka see, et inimesed ei taha igapäevast "rüselemist ja moodsust" sinna kaasa tuua. "Seal tahetakse olla teistmoodi ja vaiksemalt," ütles ta.

"Väga kiiresti kaasatormamise ja kaasaminemisega me võime sündmustest ette tormata ja avastada, et me oleme valesti tormanud. Ja ma arvan, et kirik on üks koht, kus on traditsioonid, asjad, mis on olnud ja jäävad. Muutumatu ja muutumise pingeväli on alati sees. Kuidas me seda igavikulist sõnumit kuvame või välja anname, see on alati küsimus, ja selleks on ka Tartu Ülikoolis usuteaduskond olemas, kes ka muu seas õpetab, kuidas jutlustada, või homileetikat õpetab: et kuidas me leiaksime selle võimalikult ilusa ja hea kasuliku tasakaalu, et selle igavikulise sõnumi, kuulutuse rüütame siis ikkagi tänapäeva inimese kõrvade jaoks, et see oleks inimest kõnetav ja kaasahaarav," rääkis Tuhkru.

Saatejuhi väitele, et kirikus käib järjest vähem inimesi, et kirik seisab peavoolust ja inimestega kõnelemise rajast kõrval ning on hääbuv nähtus, vastas Tuhkru, et mõneti ongi kiriku olemus see, et ta ei ole peavoolus sees.

"Ma ei usu, et ta nüüd hääbuv nähtus on. Ta on lihtsalt üks teine toon, mis on kogu selles sümfoonias sees ja mis on vajalik. Loomulikult oleks hea, kui kirikud oleksid puupüsti täis, ja see kõnetamise teema on alati oluline. See on see, kus on igal kirikul, ma arvan, piisavalt palju alati teha ja kaasa minna inimestega, et inimesi tuleks ja inimestele oleks tuntav, et kirik on nende jaoks oluline," rääkis Tuhkru.

"Manifest on muidugi hea selles suhtes, et see suunab korraks ennast uuesti vaatama ja ergutama. /---/ Võib-olla alati on nähtud kirikut kui muutumatut organisatsiooni, aga kirik tegelikult on vaikses muutumises olnud kogu aeg," ütles Tuhkru.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus