9. juunil tulid Hilton Head/Bluffton SC’s, Tiiu (Kristjuhan) ja Burt Ensmanni kodus kokku Argentinas elanud/sündinud eestlased. See oli esimene taoline organiseeritud üritus, mille eestvedajaiks olid lisaks Ensmannidele ka Rein ja Aileen Kristjuhan ning Rein ja Lidia (Pensa) Allikberg, kes nüüd kõik Ameerika kesk-idakaldal elavad ning Enno Tikan Rootsis, kes küll ise ei saanud osa võtta, kuid oli abiks kontaktimehena.
Suurem osa meist lahkus Argentinast 1960ndatel aastatel, emigreerudes USA-sse ja Kanadasse. Osal meist on kestnud tihe omavaheline kontakt, paljud aga “kadusid”… saatus viis meid laiali. Seega oli käesolev kokkutulek põnev ning üllatuslik – mitmed ei olnud üksteist näinud aastakümneid.
Meid oli koos 14 argentinot – Tiia Pernbaum tuli kohale otse Buenos Airesest – pluss ‘muulastest’ kaaslased, kokku 22 osavõtjat. Ilm oli nagu “jaanuarikuu Buenos Aireses”, kui kogunesime Ensmannide troopilises paradiisiaias üksteist uudistama ja pererahva lõunamaist külalislahkust nautima.
Aeg nagu haihtus ja tundsime end taas ühise perena, meenutades koosveetud aegu Buenos Aires’es: ‘Eesti Selts Estonia’ Boedo peal, saar ‘Estonia’ Tigre’s, Rio de la Plata jõesuudmes, leerid eesti kirikutes – Villa del Parque ja Vicente Lopezis, skaudi/gaidilaagrid Montes ja Cordobas. Vanad kaasatoodud fotoalbumid aitasid mälestusi värskendada ja üksteist leida.
Peosöök oli rikkalik – nautisime Argentina veine, asadot (grillitud liha), maiustasime alfajores de chocolate con dulce de leche[i]t nagu vanasti… tantsisime ja laulsime hilisööni. Olime mitme keele ning kultuuri lapsed. Järgmisel hommikul kogunesime jällegi Ensmannide lahkes kodus brunch’ile.
Lahkusime kõik sooviga sarnast kokkutulekut korrata. Loodame, et see artikkel innustab neid [i]argentino-estonianos, kes seekord ei saanud kohale tulla meiega ühinema, et järgmisel korral meid koguneks veel palju rohkem… Hasta la vista!
