See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/ardo-hansson-veb-fondiga-seonduv-seadis-ohtu-eesti-krooni/article38583
Ardo Hansson: VEB fondiga seonduv seadis ohtu Eesti krooni
31 Jan 2013 EWR Online
 - pics/2013/01/38583_001.jpg
Eesti Panga president Ardo Hansson (Foto: ERR)
Artikkel ja ERR video: http://uudised.err.ee/index.ph...

Eesti Panga president Ardo Hansson tunnistas, et VEB fondiga seotud pankade kriis seadis ohtu ka Eesti krooni.

"Keegi ei suuda seda lõplikult ja teaduslikult tõestada, aga ma arvan, et Eesti kroon oli ohus. Me oleks võinud kõik kolm panka põhja lasta ja öelda, et kreeditorid saavad, mida saavad. Kui nii ulatuslikult oleks tehtud, oleks see majandusele väga halvasti mõjunud ja ohustanud krooni," ütles Hansson ETV saates "Kahekõne".

Eesti Pangas koostati 1995. aastal valeandmetega dokument, mis andis Vene firmale TSL 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombanki (VEB) suhtes.

"Kui oleks võetud teine variant, väga leebe variant, et päästame kõik välja, siis oleks jälle riigi eelarve võinud lõhki minna ja kroon oleks sattunud ohtu," rääkis Hansson.

Tema sõnul oli valitsus tol ajal väga suure surve all, et leida optimaalne lahendus olukorrale, sest summad olid suured. "Ma arvan, et see vastutustunne Eesti krooni tuleviku suhtes mõjutas neid lahendusi," lausus Hansson.

Ta lisas, et siiski ei ole imelik, et sellel ajal tehti vigu. "See valitsus oli olnud ametis neli nädalat, kui moratoorium kehtestati. Sul ei ole seaduseid, sul ei ole institutsioone, sul ei ole hoiuste kindlustust, sul ei ole kogemusi ja siis oled veel kiirabikirurgi olukorras, et pead kiiresti toimetama, loomulikult võib teha vigu," lausus ta.

Hansson lisas, et VEB fondi mudel kehtestati seetõttu, et tollal ei tahetud väga palju raha kulutada.

"Tollal oli see väga raske aeg ja riigil ei olnud väga palju raha. Seetõttu ei saanud ulatuslikult päästa, vaid oli vaja vaadata, kas neid pankasid saab osaliselt päästa, sest rohkem vahendeid lihtsalt ei olnud," selgitas ta.

VEB fondi võidi nõukogu eest varjata

Hansson tunnistas, et toona võidi teha asju ka nõukogu teadmata. "Nõukogu näeb ainult osa pildist ja tegevjuhtkond tegeleb palju laiemate teemade ringiga," selgitas ta.

Hanssoni sõnul oli 32 miljonit tol ajal suur summa, mistõttu oleks see juhtum pidanud olema ka sellel ajal tähelepanu all. "Jah, seda oleks tagantjärgi pidanud ka nõukogu ette tooma."

"Tol ajal oli see suur summa, ma arvan, et kui sellel ajal oleks oldud teadlik sellisest asjast, oleks seda käsitletud ka," ütles ta.

Hansson tõdes, et praegu ei suudeta tuvastada, kes andmete võltsimises rolli mängisid. Auditi sõnul suudeti näidata, mis toimus, aga miks nii toimus, see jäi vastamata. "Me ootasime, et see saab olema raske."
Märkmed: