Peaminister Andrus Ansipi sõnul on nii selle kui ka järgmise aasta üks märksõnadest tootlikkuse tõstmine, kuid efektiivsuse suurendamine kultuuri valdkonnas võib kaasa tuua koondamisi.

Peaminister rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et tänu Kyoto saasteühikute müügile sai Eesti riik möödunud aastal tulu, sel aastal saame nii tulu kui ka teeme kulutusi, kuid järgmisel aastal enam tulu ei tule ning jäävad ainult kulutused.

"Seega paraku meie eelarvetasakaal on märksa suurema surve all kui sel aastal. Seetõttu lausaline palga tõstmine järgmisel aastal ei ole mõeldav, küll aga saab efektiivsust ja tootlikkust alati suurendada. Ma ei tea ühtegi ettevõtet või asutust, kus ollakse absoluutselt kindel, et enam efektiivsust tõsta ei saa," selgitas ta.

Ansip ütles, et möödunud aasta lõpu märksõna oli tootlikkuse tõus ja seda aastat võib nimetada tootlikkuse tõusu aastaks. Seetõttu peaks efektiivsuse suurendamisega tema hinnangul jätkama ka järgmisel aastal.

Peaministri sõnul on vahendite efektiivsust võimalik tõsta igal elualal - nii politseis, hariduses kui ka kultuuri valdkonnas. "Selles, kuidas tööjõudu kasutada on suur vahe - kas kasutada tööjõudu ebaefektiivselt või rakendada teda kõige kasulikumal moel," märkis Ansip.

Eurostati andmetel kulutab Eesti riik sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kultuurile kõigist Euroopa Liidu riikidest protsentuaalselt kõige rohkem - aastatel 2001 kuni 2009 on Eesti kulutused kultuurile jäänud 2 kuni 2,3 protsendi vahele SKTst ja olnud alati Euroopa Liidus esikohal.

Kuigi suurt kultuurikulutuste osakaalu on peetud ka väikese riigi tunnuseks, ei ole Ansip sellega nõus. "Ega see väiksus meid nii eriliseks tee. Ma möönan küll, et väikeses riigis kulutused peavad kindlasti olema suuremad ja nad ongi meil suuremad, aga alati saab vahendeid efektiivsemalt kasutada," ütles ta.

Peaminister tõi näiteks haridusvaldkonna, kus Eesti on 2009. aasta kulutustega samuti ELi riikide seas esimeste hulgas, kuid meiega samal tasemel on riike, kus on õpetajate palgad väga madalad, kus ühe õpetaja kohta tuleb kaks korda vähem õpilasi kui meil. "Ja me ei leia neid riike, kus vahendeid taoliselt kasutatakse ka PISA edetabelist ja ÜRO inimarengu aruande haridustabelist kõrgetelt kohtadelt. See kõneleb sellest, et neis riikides ei kasutata vahendeid piisava efektiivsusega, ehkki protsendina SKT-st on nad meiega enam-vähem samal tasemel," selgitas peaminister.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas äsjase kultuuristatistika taustal peaks mõni riigilt palka saav kultuuritöötaja kartma koondamist, vastas Ansip jaatavalt. "Aus vastus on "jah". Selleks, et efektiivsust suurendada, tuleb vahendeid paremini kasutada ja tuleb mõelda, kus on nende vahenditega saavutatav efekt kõige suurem. Ei ole mõeldav, et meie Eestis, kus võrreldes teiste ELi ja OECD liikmesriikidega investeerime kultuuri kõige rohkem, seda osatähtsust veelgi hüppeliselt suurendaks," selgitas Ansip.

Toimetas Merili Nael

Märkmed: