Kaire Uusen, Postimees
Kuigi Läti püüab oma kehvast seisust välja rabeleda, ennustab välisanalüütik sealsele ehitus- ja kinnisvaraärile musta tulevikku ja kahekohalisi inflatsiooniprotsente kõigile.

Balti riikide majandusele rasket tulevikku ennustav ning sestap isegi majanduste vikatimeheks kutsutud Danske Marketsi vanemanalüütik Lars Christensen tunnistas Postimehele, et Läti kinnisvaraga on asjalood üsna halvad.

«Läti kinnisvara on olnud ülehinnatud, samuti on näha, et hinnad enam kõrgemale ei kerki. Turgu iseloomustab märkimisväärne ülekuumenemine,» tõdes ta.

Manitseb ettevaatusele

Christenseni sõnul tundub talle, et Läti majandus vajab Eestiga võrreldes veelgi rohkem aega, et n-ö tagasi joone peale saada. Samuti näitavad andmed tema sõnul Läti majandusest suhteliselt segast pilti.

«Eesti puhul on näha näiteks väga selgelt tendentsi, et majanduskasv aeglustub ning kinnisvarahinnad langevad,» tõi ta naaberriigist näite. «Lätis ei ole olukord päris sama, samas pole kahtlust, et ka seal liiguvad kinnisvarahinnad alla.»

Christenseni sõnul ei ole ka kahtlust, et Läti kinnisvarasektor jääb lähema paari aasta jooksul väga tugeva surve alla.

«Esiteks, kui 18–19 protsenti kõigist töötajatest on hõivatud ehituses, on see juba ise näitaja, et valdkond on äärmiselt ülekuumenenud ja et tehtud on spekulatiivseid otsuseid,» rääkis Christensen. «Nii et sellest aspektist lähtudes oleks mina küll väga ettevaatlik Läti kinnisvarasse investeerimisel.»

Eriti rõhutas Christensen, et Läti põhiline ehk Riia kinnisvaraturg on pikalt ülekuumenenud olnud ja seda on vedanud nn spekulatiivne, mitte tegelik nõudlus. Kui nüüd on alanud selged muutused – suurenevad intressimäärad ja Skandinaavia pankade karmistuv laenupoliitika –, ongi Christenseni sõnul kohe ilmunud märgid ka sellest, et see on andnud Läti ehitusvaldkonnale tugeva löögi.

Läti majandusest üldiselt rääkides märkis Christensen aga hiljuti, et Balti riikides ei paista inflatsiooni kasvule lõppu tulevat ja tuleval aastal oodatav hinnatõus peaks inflatsiooniprotsendi kõigis kolmes riigis kahekohaliseks kergitama.

«Lätis peaks inflatsioon kerkima isegi 15 protsendist ülespoole,» tõdes Christensen. Inflatsiooni tohutu kasv viimaste kuude jooksul on tema sõnul õõnestanud usku Balti riikide majandusse. Majanduse jahtumine ja üsna järsk maandumine on tema hinnangul kõige tõenäolisem stsenaarium.

Jätkuv liiga kiire kasv

Eile avaldas uue Põhjamaade majandusülevaate ka Rootsi pank SEB, kes tunnistas, et risk kõrgemalt kukkuda on just Eestil ja Lätil, kuid erinevalt Danske Marketsist loodetakse endiselt siiski pehmet langust.

Samas jääb SEBi prognoosi kohaselt Läti majanduskasv endiselt kiireks, nii ennustatakse majanduskasvu aeglustumist 10,5 protsendilt kuuele-seitsmele protsendile nii järgmisel kui 2009. aastal. Eesti majanduskasv aeglustub SEBi hinnangul mulluselt 11 protsendilt järgmisel paaril aastal neljale-viiele protsendile.

Kommentaar

Dace Antuža, Läti Panga rahapoliitika osakonna peaökonomist:

Läti valitsuse inflatsiooni ohjeldamise kavaga kaasnenud uued piirangud laenu- ja kinnisvaraturul tõid ülepakkumise, samal ajal kui nõudlus vähenes – pakkumise suurenemine oli suuresti õhutatud müüjate soovist saada lahti spekulatiivsel eesmärgil muretsetud kinnisvarast.

Samas oli nõudluse vähenemine põhjustatud «ootame ja vaatame» positsioonist ning karmistunud laenutingimustest.

Selle tagajärjel on varasem kiire hinnatõus peatunud ja kohati on kinnisvarahinnad isegi langenud. Eramajade, uute korterite ja väärtusliku asukohaga korterite hinnad ei ole kevadest alates tõusnud.

Kui tänavu esimeses kvartalis kerkisid Riias korterite hinnad keskmiselt neli protsenti kuus, siis maist oktoobrini toimus enam kui 13-protsendiline langus, kuigi võrreldes mullu oktoobriga on hinnad ikka veel kuus protsenti kõrgemad.

Vähemalt mingiks ajaks on inflatsiooni ohjeldamise kava olnud kinnisvaraturul efektiivne: spekulatiivsed tehingud on vähenenud ning kinnisvarahinnad on stabiliseerunud või langenud.

Samuti lähevad osa investeeringuid, mis enne tehti kinnisvaraärisse, nüüd mujale. See on uus tendents, mille tulemusel lahkuvad nii kinnisvara- kui ehitusalalt ebaprofessionaalsed tegijad, sest vähenev kasum, suuremad kulud ja ka tagasihoidlik nõudlus nõuavad professionaalset lähenemist.

Hulk uusi projekte on külmutatud või müüdud. Samuti on näha ehituse tempo aeglustumist. Osa arendajaid asub korterite asemel ehitama äripindu, kuna neist on puudus.

Statistika järgi kasvas Lätis ehitus tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga 16,2 protsenti, uute korterite arv 62,4 protsenti ja uute elumajade arv 48,6 protsenti. Kolmandast kvartalist edasi on oodata kasvu aeglustumist.

Märkmed: