Eesti Elu
Ameerika panus rahvaste vabadusele
Arvamus 02 Oct 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Ameerika Ühendriigid on kahtlemata praegu maailma võimsaim riik. Ta laevastik domineerib maailmameredel ja sõjaväe relvastuse osas pole talle võrdset, kuigi Venemaal on võib-olla rohkem tuumapomme. See võimsus on saavutatud tänu kapitalistlikule süsteemile, mida USA on edukalt rakendanud ja mis on talle loonud tugeva majanduse.

Kas kadedusest või ideoloogilisest piiratusest on maailmas rohkem Ameerika Ühendriikide suhtes vaenulikult häälestatud inimesi kui tema pooldajaid. Ometi – ükskõik millises maailma paigas toimuvate looduskatastroofide puhul on Ameerika suurimaks ning pea alati esimeseks päästjaks ja abistajaks. Kuid ka Ameerikas endas on tugev vasakpoolne äärmuslik liikumine, mis näeb Ameerikat maailma probleemide tekitajana, mitte aga parandajana. Nad usuvad näiteks, et 2001. a. 11. septembri terrorirünnak USAle oli läbi viidud president Bushi poolt, nii et tal oleks ettekääne alustada sõda Iraagi ja Talibani vastu Afganistanis. Ühesõnaga – president Bush oli 3000 ameeriklase massimõrvar! Mõõdukamad vasakpoolsed ameeriklased tahavad oma riiki rohkem sotsialismi tuua ja turumajandust enam ohjeldada, nagu seda president Obama praegu teeb.

USA ülikoolide õppejõududest on ühe uurimuse alusel umbes 80% vasakpoolsed ja 20% parempoolsed. Enamik Ameerika meediat on vasakpoolse hoiakuga ja oli teravalt kriitiline nii president Bushi kui ka vabariiklaste ja turumajanduse suhtes. Vasakpoolsed väidavad, et kuna Ameerika meedia kuulub peamiselt eraettevõtjatele, siis on see kindlasti parempoolne. Tegelikult see nii pole. Näiteks kuulub prestiizhikas, maailma tuntumaid ja respekteeritumaid ajalehti New York Times (NYT) perekond Sulzbergidele, kuid see väljaanne on tugevalt vasakpoolne. Kui 1930ndatel aastatel suri Ukrainas miljoneid inimesi nälga Stalini kolhoosipoliitika tõttu, siis ülistas NYT Moskva korrespondent Walter Duranty N. Liitu ja Stalinit. Teda peeti N. Liidu olukorra asjatundjaks ja paljud teised mainekad lehed kasutasid tema fakte ja tsiteerisid teda. NYT oli tugevalt Iraagi sõja vastu ja kritiseeris president Bushi. NBC TV võrk kuulub rahvusvahelisele suurettevõttele General Electric ja on ometi vasakpoolse hoiakuga. Ka ABC ja CBS-i TV võrgud kalduvad vasakule, samuti CNN, mille omanikuks miljonär Ted Turner. CNN-i majandusuudiste programmi saatejuht Lou Dobbs tuli välja ettepanekuga, et need Ameerika firmad, mis konkurentsi tugeva surve tõttu sulgesid USAs oma ettevõtted ja hakkasid kas Indiast või Hiinast vajalikke tooteid odavamalt ostma, tuleks anda Ameerikas kohtu alla ja neid sundida oma ettevõtteid taastama. Majandusteadlased teavad, et see oleks viinud need ettevõtted pankrotti, mis oleks veelgi suuremaid töökohtade kaotusi endaga kaasa toonud. Ainult Austraalia miljardär Rupert Murdoch’ile kuuluv Fox-TV kanal kaldub paremale. Sellel on kaastöölisi nii demokraatide kui ka republikaanide hulgas. See asjaolu toob tihti kaasa huvitavaid ja mõnikord ägedaid vaidlusi poliitika ja majanduse teemadel. Seal edastatakse ka tihti uudiseid, mida vasakpoolsed uudistekanalid ilmselt ideoloogilistel põhjustel väldivad.

Milline oleks maailm olnud, kui näiteks Ameerika välispoliitika oleks pärast II maailmasõda suunatud isolatsionismile, s.t., et oleks piirdutud ainult Ameerika mandriala kaitsmisega? On üsna tõenäoline, et vähemalt Euroopa manner oleks sel juhul täielikult langenud N. Liidu okupatsiooni alla, sest Saksamaa oli purustatud, prantslastel ei olnud II maailmasõja lõpuks korralikku sõjaväge ja ka Inglismaa saatus olnuks küsitav. Kui Põhja-Korea tungis kallale Lõuna-Koreale, siis oleks viimane varsti sõja kaotanud. Peamiselt ameeriklaste abiga suutis ta aga oma territooriumi kaitsta.
Marksistlik ajalookäsitlus väidab, et ajaloo raudse seaduse alusel muutub kogu maailm lõpuks kommunistlikuks. Iga kommunisti püha kohus on seda arengut igati kiirendada. Kui see oleks Euroopa ulatuses juhtunud, siis istuksid praegused Euroopa ajakirjanikud kas Gulagis; ülistaksid parajasti pukis olevat N. Liidu või oma maa punast diktaatorit ja manaksid, nagu praegu, röövkapitalismi all kannatavat imperialistlikku Ameerikat.

Ameerika Ühendriigid on teinud vigu, sekkudes kommunismivastases võitluses teiste riikide sisepoliitikasse, kuid põhiliselt on võideldud demokraatia ja inimõiguste eest. Ameerika sõjaline võim garanteeris Euroopas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas ligi 50 aasta jooksul sadadele miljonitele inimestele külma sõja ajal demokraatia ja põhilised inimõigused. Ta sõjaline võim kiirendas N. Liidu kokkuvarisemist ja sellega vabaduse saabumist Ida-Euroopa rahvastele.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus