Ameerika päevikust : Pew „atitüüdid“
Arvamus 10 Aug 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Minu kodulinnas Washingtonis tegutseb juba viis aastat ainulaadne arvamusküsitleja nimega „Pew Global Attitudes Research Project“ ehk „Pew“ ülemaailmsete atitüüdide uurimusprojekt“. Selle ülesandeks on teha kord aastas kokkuvõte maailma rahvaste suhtumisest oma ainelisse olukorda ja tuleviku väljavaadetesse. Sõnastiku järgi tähendab „atitüüd“ küll „ilmekat kehahoidu“ (eriti balletis), kuid Pew projekt keskendub peamiselt küsitletava isiku või rahva enesetundele, mis võib hõlmata sellist „ülemaalist tusatunnet" (national malaise), mida president Jimmy Carter omal ajal omistas kogu Ameerika rahvale, aga ka näiteks ühe vanaema muret oma lapselapse tulevase heaolu pärast.

Pew aasta-aruanded on rajatud ca 50 riigis (Eestit nende seas ei ole) läbi viidud üle 1000 isiku küsitlustele, kuid katavad siiski kõiki mandreid ja on õigustatult pälvinud ülemaailmset huvi. Tähendusrikas on nt. leid, et enesetapjatest pommitajaid pooldavate moslemite suhtarv on 5 a. jooksul järsult langenud (eriti Liibanonis: 74%-lt 34-le), kuigi islamimaade keskmine on ikka veel kõrge – 70%. Pew usutluse peaeesmärk – võrdlus eelmise aastaga – näitab üldiselt paremaks muutuvat mikstuuri positiivse ja negatiivse vahel, nagu Washington Times’is kirjutab kolumnist Michael Barone: „Pew leiab (tänavu), et üle kogu maailma on küsitletute rahulolu oma elukvaliteedi ja pere sissetulekuga kas tõusnud või püsinud kõrgel tasemel. Kõrgeimal on need näitajad USA-s ja Kanadas. Majanduskasv võib praegu olla kõrgeim kogu maailma ajaloos... Siseriiklik kogutoodang isiku kohta on 2002. aastast saadik tõusnud USA-s 11% ja Lääne-Euroopas 6%,“ kirjutab Barone. (WT, 31. juuli.)

Pew Lääne-Euroopa esindusgrupp hõlmab tavaliselt Saksa- ja Prantsusmaad, Suurbritanniat ja Itaaliat. Ida- ja Kesk-Euroopat esindavad Venemaa, Ukraina, Bulgaaria, Slovakkia, Tshehhi Vabariik ja Poola. Kesk- ja Lõuna-Ameerika esindus, samuti kui Aasia grupp, koosneb 8-st ning Aafrika esindus 10-st riigist. Põhja-Ameerika mandrit esindavad USA ja Kanada.

Kuid paranenud üldpildi kõrval näitab tänavune mikstuur ka mõningaid negatiivseid tendentse. Kolumnist ütleb, et esimest korda ajaloos suhtuvad ameeriklased kartusega oma järeltuleva põlve majanduslikku olukorda. Neid, kes ei usu oma lapsi saavutavat enda omaga võrdset heaolu, on tänavu kaks korda rohkem kui neid, kes usuvad. Sel kartusel võib olla tõsine alus ja põhjus riikides, kus rahva iive on langenud või langemas allapoole taastatavuse taset nagu Jaapanis, Kanadas ja mitmes Euroopa riigis. Ameeriklastel võib aga kommentaatori arvates olla lihtsalt tunne, et neil on kõik „nii hästi käes“, et paremini enam minna ei saagi.

Pew negatiivsetest leidudest on vast kõige pettumust tekitavam pessimistide osakaalu drastiline tõus Ameerika vastajate hulgas. 2002. a. uskus nendest 42% et USA on liikumas õiges suunas; nüüd oli optimistide suhtarv langenud 25%-le. Võrreldavat langust on samas ajavahemikus kogenud vaid käputäis teisi – Uganda, Tshehhi Vabariik, Prantsusmaa, Kanada ja Itaalia – ilmsesti erinevatel põhjustel. Baronel on pakkuda sellele järgmine seletus: „Pole ebatavaline, et inimesed näevad oma maa käekäigus rohkem negatiivset kui oma isiklikus elus, kuid enamikus küsitletud maadest on hinnangud oma maa arengusuunale (ikkagi) positiivsemad kui viis aastat tagasi.“

Võrdluseks võib meenutada Euroopa Liidu (EL) märtsikuist ankeeti oma 27 liikmele osalt samalaadsete küsimustega. Selles pälvib huvi Eesti erandlik tuleviku-optimism. Küsimusele, kas EL on liikumas õiges suunas, vastas Eestis jaatavalt 49%, liidu keskmine oli aga vaid 33%. Seevastu oli Eesti seisukoht ülekaalukalt negatiivne immigrantide küsimuses. Ainult 18% hindas sisserännanute panust Eesti ühiskonnale kiiduväärsena (Lätis koguni vaid 16%), kuna aga EL-i keskmine oli tervelt 79% (Rootsiga eesotsas).

Sellest ei saa mõistagi välja lugeda muud kui okupatsioonide aegse ümberrahvustamis-poliitika poolt tekitatud trauma järelmõju, mida teised liikmesriigid ei ole kunagi kogenud. Sama hirm peegeldub ka Leedu, Slovakkia, Tshehhi Vabariigi, Ungari ja Sloveenia vastustes. Ida- ja Kesk-Euroopa riikide rinne näib EL-is moodustavat üksmeelse grupeeringu, mis euroliidu tegevuse edasisel suunamisel võib osutuda tähtsaks teguriks. Või õigemini: peaks osutuma.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus