Ameerika päevikust: Hollandi õppetund ja psühhoanalüüs
Arvamus 22 Dec 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kui ameeriklased pühitsesid pikka lõikustänupüha, valis Hollandi rahvas tagasi oma kesk-parempoolse valitsuse, mida selle vastased nimetavad „sõõriksaiakese“ (doughnut) konstellatsiooniks. See tähendab keskelt tühja kuju, mille substants on sõõrikujuliselt koondunud äärtesse ehk — antud juhul — hollandi kristlik-demokraatliku valitsuskoalitsiooni valimisvõitu ning liberaalide ja keskvasakpoolsete lüüasaamist, eriti moslemi immigrantide kohtlemise küsimuses. (Hollandis on u. 1 miljon muhameedlast.)

Hollandlaste suhtumist islamiäärmuslastesse on viimasel paaril aastal oluliselt mõjutanud kahe silmapaistva hollandi parempoolse (poliitiku Pim Fortuyni ja kineasti Theo van Goghi) mõrvamine moslemiterroristide poolt. Tänavustel valimistel võis olla otsustavaks peaminister Balkenende lubadus taas võimule tulles keelustada islami naiste näoloori (burka) kandmine avalikes kohtades. Teadaolevalt oleks see keeld üks ametivõimude esimestest julgetest vastulöökidest islamirahutuste õhutajaile Euroopas. Inglismaal otsustaski parlamendiliige Jack Straw järgida hollandlaste eeskuju ning teatas, et tema oma ametiruumides burka kandmist ei luba. Kuid reageering Balkenende seisukohale oli nii euroopa kui ameerika meedia poolt võõrastavalt vastupidine.

Washington Post'i äsjane juhtkiri teeb selgeks, mis meediaeliiti häirib, nimelt, et näoloori keelustamine kujutab endast „kallaletungi“ ühele teisele kultuurile. Post seletab: „Nagu teistel eurooplastel, on ka hollandlastel põhjust terrorismi karta; neid on viimasel paaril aastal traumeerinud ühe silmapaistva parempoolse poliitiku ja ühe parempoolse filmitegija mõrvamine. Kuid kallaletung moslemi kultuurile — vastandina neile, kes propageeerivad ja praktiseerivad vägivaldseid aktsioone — ei ole kaugeltki see viis, kuidas ohtu vähendada. Ei oleks üllatav, kui nüüd veel rohkem hollandlannasid reageeriks oma valitsuse otsusele sellega, et hakkaks näoloore kandma, või vastaks sallimatusele sallimatusega.“ (WP, 25. nov.)

Inglismaal leiutab pahempoolne leht Independent veel ühe põhjuse Hollandi valitsuse resoluutse sammu hukkamõistmiseks. Kui ameerika juhtkirjanik nimetab seda 'kallaletungiks" teisele kultuurile, siis ta briti kolleeg paneb pahaks, et Hollandi immigratsiooniminister Rita Verdonk põhjendab burka-keeldu „julgeoleku kaalutlustega“. Independent leiab, et Verdonk võrdsustab sel viisil lubamatult burka ja terrorismi.

Seega surub briti leht hoopis fookusesse süüdistuse Lääne üldsuse vastu — nimelt, et mõned inimesed Läänes võivad hakata seda rõivatükki pidama terrorismi tunnusmärgiks — ja väldib kenasti burka seostamist islamikogukondades aset leidnud massimäratsustega. Siin on tegu keelelise manipulatsiooniga, mida George Orwell oma futuroloogilises romaanis „1984“ nimetas newspeak’iks ja doublethink’iks. Ja samas võib olla mängus ka see „argielu patoloogia“, millest psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud kirjutas terve raamatu, The Psychopathologies of Everyday Life, 1904 (saksa k. 1901).

Freud näib olevat olnud üks esimesi, kes hakkas arvamuste erinevust käsitama patoloogilise nähtusena. See vaateviis eeldab teadvuse ja alateadvuse eri ülesandeid. Nende vahel toimib nn. tõrjemehhanism, mis surub inimese „tõelised“ seksuaalsed ja agressiivsed tungid teadvusest alateadvusse, kus neist kujunevad patoloogilised struktuurid ehk nn kompleksid nagu nt laialt tuntud Oidipuse kompleks (mehe iha tappa oma isa ja minna emaga voodisse).

Freud „avastas“ komplekse eriti unenägudest ja tuli arvamusele, et erimeeelsusel on nendega suur sarnasus, nii et järelikult võib ka teisitimõtlemine olla patoloogiline. See hüpotees andis talle muide haruldase võimaluse oma kuulsatest kaastöölistest lahku lüüa ja kuulutada iseennast psühhoanalüüsi ainsaks tõeliseks loojaks. Ta hülgas nimelt Carl Gustav Jungi kui „ketseri“ ja Havelock Ellise kui „uskmatu“, kuigi mõlemad psühholoogid olid oluliselt kaasa aidanud psühhoanalüüsi sünnile. Kuid Freudi järgi erinesid nende vaated tema omist ning olid seega „patoloogilised“!

Kokkuvõttes võib hea lugeja nüüd küsida: mis on Hollandi peaministri burka-keelustusel ühist Freudi argielu-patoloogiaga? Vastus on lääne massimeedia reageeringus. See teeb moslemidaamide näokattest probleemi, mis varjab ära islami ekspansionismi tõelise ohu, nii nagu burka katab kinni nende näo tõelise ilme.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus