Ameerika päevikust: Demokraatia — teema variatsioonidega?
Arvamus 27 Oct 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Muusikamaailmas on „teema variatsioonidega“ hästituntud mõiste. Et see oleks kohaldatav ka poliitilistele loomealadele nagu demokraatia, ei ole mõte, mis tekiks just iseenesest. See turgatas aga pähe hiljuti, kui lugesin Washington Times'is artiklit pealkirjaga „Demokraatia alaliigid“ (Varieties of Democracy).

Autorid Sarah Gildea ja Andy Messing — mõlemad juhtivalt tegevad sihtasutuse National Defense Council juures —, leiavad, et sõna „demokraatia“ ei peegelda piisavalt meie praeguse maailma „mitmetahulisust“ ega anna eluõigust paljudele riigivormidele, mis — kuigi mitte demokraatlikud — sisaldavad siiski ehtsa demokraatia elemente. Nad möönavad, et mitmed valimiste teelgi võimule tulnud rezhiimid on ebademokraatlikud, kuid et seda ei tuleks arvesse võtta nende hindamisel.

Gildea ja Messing kirjutavad: „Valimised täiuslikku demokraaiat ei garanteeri. Seda tõde tunnistavad Vladimir Putini, Robert Mugabe, Fidel Castro ja võimalikult ka Daniel Ortega valitsused.“ Autorid meenutavad, et kommunistlikud diktatuurid on Venemaal, Zimbabwes, Kuubas ja võib-olla ka Nikaraaguas alguse saanud demokraatlike rahvahääletustega — lisamata, et sellise väärarengu kurikuulsaimaks näiteks on Adolf Hitleri võimuletõus Saksamaal ülemaaliste valimistega jaanuaris 1933. Gildea-Messing jätkavad: „See ei tähenda, et demokraatiat nendel maadel ei eksisteeri. Pigem vihjab see demokraatia mitmetahulisele (multifaceted) olemusele: faktile, et rahvajuhid, keda ta teenib, võivad teda ümber vormida ja ära kasutada. (WT, 25. sept.) Ja see on midagi, mida Lääne poliitika kahetsetavalt eirab. Sellise demokraatia-miinimumi tunnustamine annaks Läänele ühtse mandaadi vabaduse ja demokraatia edendamiseks kogu maailmas, leiavad Gildea ja Messing. Aga kuidas?

Autorid piirduvad vaid üldsõnalise retseptiga, et „kõigi maade kodanikel peaks olema samasugune õigus ise valida oma valitsuse formaat“. Ent mis kasu on sellest demokraatia arengule, kui Lääs diktatuurimaade „mittedemokraatlikud“ elemendid „demokraatlikeks“ ainult ümber ristib?

Siinkirjutaja hinnangul on „demokraatial“ kui „teemal“ ainult kaks variatsiooni: arengudemokraaatia ja maskeraadi-demokraatia.

Lääne meedias on esimese paraadnumbriks juba mõnda aega olnud Eesti (viimati ajakirjas Time). Arengudemokraatia eritunnusteks tuleb lugeda võimet asendada iganenud poliitiline praktika uute ja kasvuvõimelisemate protseduuridega nagu seda on kängunud riigiettevõtete erastamine, astmelise maksusüsteemi muutmine proportsionaalseks, rahvaesinduste valimise parteinimekirjade alusel ümberkorraldamine tõelisteks isikuvalimisteks jne. Eesti on need ja hulga muid samme astunud edukalt ja mõnestki puudusest hoolimata võib eeldada, et demokraatia areng Eestis ei ole veel lõppenud.

Arengudemokraatia vastand, maskeraadi-demokraatia on rajatud taandarenguile kõigis eelpool mainitud sektoreis. Nendest pakub üliküllaseid näiteid tänapäeva Venemaa. President Putin on tühistanud isikliku omandiõiguse ja riigistanud rea edukalt töötanud eraettevõtteid nagu pangad. Praegu on käimas välismaiste valitsusväliste abiorganisatsioonide Vene filiaade sulgemine. Putin on vene demokraatia „mitmetahulisusest“ likvideerinud ühe tahu teise järel, nõnda et karta on selle täielikku hävinemist.

Kolmandat varianti ehk tõelist dmokraatiat võib nimetada ka õiguskorra-demokraatiaks. Selles on pearõhk kodanike õiguste ja kohustuste tasakaalul (nn Checks and Balances), mille eest hoolitsevad esmajoones sõnavabadus, omandiõigus ja kohtukorraldus. Ei saa mööda tõdemusest, et tänases maailmas on kõige täiuslikumalt välja arendatud demokraatia variatsiooniks Ameerika Ühendriikide ühiskond.

Jah, demokraatial võivad olla oma variatsioonid, kuid nendeks ei saa olla mingi segavereline vorm ehtsa demokraatia ja maskeeritud ebademokraatia vahel. Õige demokraatia peab olema vormilt puhas nagu muusikas on Johann Sebastian Bachi „Goldberg Variation“.
 
    Trüki   E-post   FB     
23 Jan 2018 19:46
Eesti Rahvuskaaslaste programm
23 Jan 2018 18:03
Selgus 2019. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõte XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini PM
23 Jan 2018 17:54
Eesti Põhiseaduskomisjoni enamus hülgas vabadussõjalaste au taastamise idee seadusesse raiumise UU
23 Jan 2018 11:30
Kuigi Californias on kanep legaalne, võivad suitsetavad turistid eluaegse Ameerikasse sisenemise keelu saada PM
23 Jan 2018 09:58
Washingtonis avatakse Eesti jaoks väga oluline näitus Vaatamata USA valitusasutuste tööseisakule toimub kõik plaanipäraselt
23 Jan 2018 05:00
In Putin, Russians Thought They Were Getting a Stierlitz But They May Have Gotten a Hitler Instead, Eidman Says (2)
23 Jan 2018 04:57
Militarily, Baltic Region is Stable; But in Terms of Information War, It’s Not, Latvian Expert Says
22 Jan 2018 21:53
Noorte kõnekonkursil “Kirjuta Eestile” osalemiseks on jäänud nädal
22 Jan 2018 10:35
Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti ERR
22 Jan 2018 08:34
Public consultation Tue Jan 23 @ 6:30 re: Whistler's and Salvation Army sites
21 Jan 2018 18:42
Estonia’s centennial year 2018 Estonian Life
21 Jan 2018 17:17
“Räägime asjast” 21.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
21 Jan 2018 16:54
KATRIN LUSTI BLOGI | Kas president peaks tagasi astuma?
21 Jan 2018 16:44
Rain Lõhmus: inimestel on hästi vale kontseptsioon, et raha kasvab DELFI
21 Jan 2018 16:32
Kutse Eesti Keskuse infosessioonidele Eesti Elu (15)
21 Jan 2018 16:27
Juhtkiri 3 2018 Tiigrit taltsutades Eesti Elu
21 Jan 2018 12:11
Kaju: Eesti on väga lähedal valitsuskriisile ERR
21 Jan 2018 12:05
Mis maksab see eesti naine? Eesti Elu (1)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus