Ameerika päevik: Subkontinent Vahemeri
Arvamus 25 Jul 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Juuli keskpaiku üllatas grupp Marseille'sse kogunenud kõrgeid riigijuhte maailma üldsust ühe uue liidu väljakuulutamisega, mis näib katsena luua Vahemerd ümbritsevatest riikidest piirkondlikku uniooni (täpse nimetusega „Unioon Vahemere jaoks“).

Silmatorkav on kavandatud Vahemere-uniooni kirev, ehk nagu ütleb Washington Times’i reporter Elizabeth Bryant, „eklektiline“ liikmeskond. Uniooni kuuluvad asutajate ja juhtivate liikmetena peale Saksa- ja Prantsusmaa veel Egiptus, Iisrael ja üllatavalt ka Süüria. Kava kohaselt peaks liit hõlmama kogu Maghrebi (araabia keelt kõnelevaid Põhja-Aafrika riike eesotsas Egiptuse ja Marokoga), kuid lehe teateil on Liibüal ja Alzheerial ühinemise suhtes reservatsioone. Euroopa Liidu praegune president ja Marseilles' konverentsi võõrustaja, Prantsuse president Nicolas Sarkozy ütles kokkutulnuid tervitades, et uude liitu kuuluvate riikide rahvastik hõlmab kokku 756 miljonit inimest (WT, 14. juuli.)

Käesolev juulikuu näib olevat erakordselt rikas uute geostrateegiliste algatuste poolest. Kuu algul kinnitas Vene Riigiduuma oma valmisolekut jätkuvalt kinni pidada tuumarelvade leviku tõkestamise (non-proliferation) 16 aastat kehtinud lepingust USA-ga. Samal ajal teatas president Bush, et USA läkitab Teherani oma saadiku läbirääkimistele Iraani tuumatehniliste programmide üle. Ja Vene uus president Dmitri Medvedev tegi reisi Berliini, selgitamaks Euroopa pressile ja analüütikuile oma uut missiooni Vene hiiglasliku gaasikompanii Gazprom ümberkujundamisel ülemaailmseks energeetika-monopoliks.

Allakirjutanu arvates võibki Vahemere subkontinendil olla esmajärguline tähtsus just nafta- ja gaasitarnete reguleerimisel selles piirkonnas. Vahemere ruum on saamas kirgliku konkurentsi tallermaaks lääne, vene ja araabia energia-investorite vahel. Medvedevi missiooniga on Moskva teinud paraadkäigu ennetamaks selliste ürituste nagu Vahemere Liit, ellukutsumist Lääne poolt. Ent selles mängus tuleb Läänel arvestada veel kolmanda konkurendi – islamiga.

1970. aastaist saadik, mil Iraan kehtestas teokraatliku rezhiimi, on islami laienemine teistesse Lähis-Ida maadesse olnud tõsiselt-võetavaks ohuks. Kuid Washington Times’i hinnnangul varitseb maailma veel suurem oht: nimelt islami kalifaat – ehk maailmavalitsus. Sihtasutuse Heritage uuringute direktor Helle Dale kirjutab: „Pärast 2001.a. 11. septembrit ja islami fundamentalismi võikaimate tunnusjoonte ilmnemist, milliste kaugeks, kuid vääramatuks eesmärgiks on islamistliku kalifaadi rajamine üle terve Euroopa lõunavööndi – on need mured aina kasvanud.“ (WT, 16. juuli.)

Euroopa lõunavöönd on ju kavandamisel oleva Vahemere subkontinendi kõige olulisem sektor, kus ristuvad torujuhtmed Euraasia maardlate ja Euroopa energiaturgude vahel. Venelaste trumpkaardiks on siin Gazprom, mille peadirektoriks oli Medvedev enne aukõrgendust presidenditoolile. Gazpromi võib vaadelda kui praeguse naftakartelli OPEC-i ja endise NSVL-i kompartei kombinatsiooni. See ei taotle midagi vähemat kui lääne energiaturgude ja omandiõiguste totaalset ülevõtmist Moskva poolt.

Ei saa öelda, et Subkontinent Vahemeri oleks ellu kutsutud kriipsuke liiga vara. Euroopa peab olema valmis vältima valikut kahe hirmuäratava stsenaariumi – islami kalifaadi ja vene energiamonopoli – vahel.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus