Mida salvavamaks läheb Euroopa üldsuse toon Bushi valitsusele „nõrgalehti“ jagades, seda lahkemalt kõlavad Euroopa eliidi sõprusavaldused ametist lahkuvale George W. Bushile. Selgub, et Ameerikal on Euroopas siiski veel truu „posse“ toetajaid ja mitte sugugi niisuguseid nagu see vanatestamentlik „sulane, kes seisma jääb, kui tema isand sõtta läeb“. Vastupidist tõendavad uurijate kommentaarid Bushi äsjasele Euroopa-turneele.

Vene endine dissident ja nüüd ühe uurimiskeskuse direktor Jeruusalemmas Natan Sharanski kirjeldab Wall Street Journal’is Euroopa suhtumist USA-sse enne Bushi reisi: „Kui president Bush asus oma hüvasti-jätu turneele Euroopaga, kuulutas saksa suurim ajakiri Der Spiegel – kajastades kogu kontinendi juhtivate ajalehtede arvamust –, et „Euroopal on hea meel näha Bushi selga.“ (WSJ, 16. juuni.) Kuid eurooplaste suhtumine on muutumas positiivsemaks, leiab Johns Hopkinsi välispoliitika ekspert Fuad Ajami, kirjutades Journal’i hilisemas väljaandes: „George W. Bush võib (diplomaatilisest) protokollist mitte hoolida, aga ta on olnud kindel seal, kus vaja, ja eurooplased on hakanud aru saama, et diktaatorite ja maanteeröövlite kussutamine sigitab uusi tülisid.“ Kuid laskem Euroopa valitsejail kirjeldada toimuvat pööret oma sõnavõttudes Bushiga kohtumisel.

Prantsuse president Nicolas Sarkozy kinnitas varasemaid teateid, et Prantsusmaa kavatseb taasühineda NATO sõjalise struktuuriga, millest ta end lahti ütles a. 1966.

Itaalia välisminister Franco Frattini: „Me taasalustame eriliselt paindlike ja sõbralike suhete ajajärku Ühendriikidega, mitte ainult USA lahkuva presidendiga.“

„Posse“ tähendab inglise keeles hädaolukorras politsei abistamiseks moodustatud üksust, tihti relvastatud eraisikuist. Bushiga kohtunud kõrged Euroopa juhid näisid endast kujutavat sellist „posset“, pakkudes presidendile toetust ajal, mil ta reiting on kõigi aegade madalaimas seisus, ja andmaks mõista, et nende arust ei tarvitse see tähendada „veel neli aastat Bushi“, kui uueks presidendiks saab vabariiklane (loe: John McCain).

Pigemini oli nende läkituseks külas viibinud USA riigipeale, et ükskõik, milliseks kujuneb vahtkonna vahetus Valges Majas, pole nende poolt takistust sõbralikumaks suhtlemiseks Ameerikaga. Bushi ringreis pakkus selleks läkituseks soodsa võimaluse, mille Euroopa juhid ka ilmse rahuloluga ära kasutasid. Itaalia välisminister Frattini pidas seda peaaegu Euroopa pühaks kohuseks, deklareerides: „Meie arvates on tähtis Itaalia rahvale näidata, et me täidame oma kohustusi ja töötame koos sõpradega.“ (WP, 8. juuni.)

See on deklaratsioon, milletaolist USA valitsus on Euroopalt seitse aastat oodanud – ehk teisisõnu: Bushi „posse“ kingitus Ameerika järgmisele presidendile.

Märkmed: