Eesti Elu
Ameerika eestlased keskenduvad Eesti julgeolekule ehk teateid globaalsest Eestist Eesti Elu (4)
Eestlased USAs | 31 Mar 2017  | EL (Estonian Life)Eesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2017/03/49478_002_t.jpg
Sirje Kiin

Märtsi lõpus lehvis Eesti lipp kõrgel mitmel pool Lõuna-Ameerikas – Haitil, Jamaicas ning Mehhikos, maiade iidsete templite juures. Nimelt toimusid teispool maakera Põhja-Ameerika eestlaste kultuuripäevad ehk KLENK- IEP 2017. KLENK tähendab Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondis ja IEP – Idaranniku Eesti Päevad, vabatahtlikud organisatsioonid, mis on aastakümneid USAs alal hoidnud eesti keelt ja kultuuri. Teist korda korraldati kultuuripäevad nädalase laevareisi vormis, kusjuures laevaks oli üks maailma suurimaid ja ilusamaid kruiisilaevu Allure of the Sea, mis on valminud Eesti naabruses Turu laevatehases ning mille ventilatsioonisüsteemid on ehitatud mulgi meeste ehk Osaühing Viljandi Õhumeister abiga. 400 meetri pikkusse laeva mahtus 6100 reisijat ja meeskonnaliiget. Reisijate hulgas oli ca 450 eestlast USAst ja Kanadast, sh üle saja inimese Eestist - Eesti Meestelaulu Seltsi Meeskoor, Märt Agu tantsurühm ja noorte viiuldajate ansambel Võlukeeled, kes andsid ameerika eestlastele kaks vägevat galakontserti, mõjudes kuulajaile otsekui minilaulupidu. „Julgeoleku“ mõttes sõitis kruiisil kaasa ka üks laevaehitajaist ehk Viljandi Õhumeister.
Ameerika eestlaste kultuuripäevade peateemaks kujunes paratamatult mitte niivõrd eesti keel ja kultuur, nagu on olnud tavaks pärast Eesti taasiseseisvumist, vaid hoopis Eesti julgeolek. Ülevaate Eesti sisejulgeoleku olukorrast andis Eesti Siseministeeriumi asekantsler Riho Kuppart, kelle hinnangul mõjutavad praegu Eesti julgeolekut kolm peamist tegurit: kestev Euroopa rändekriis, terrorioht ning Venemaa kasvav agressiivsus. Neid ohte tasakaalustavad positiivselt Eesti kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu, meie endi kaitsetahe ja ühtehoidmine ehk ühiskonna sidusus ning Eesti tegelik demokraatia. Maailma erinevates riikides kasvab polariseerumine ja radikaliseerumine, suureneb varaline kihistumine ja sotsiaalsed pinged, süvenevad kultuuri- ja väärtuskonfliktid ning tekivad uued konfliktikolded (Ukraina, Süüria jt). Kõigi nende protsesside tulemusena kasvab immigratsioon ja sünnivad demograafilised muutused Euroopas. Eestit hakkab kindlasti mõjutama Brexit, eriti juhul, kui Suur-Britanniale järgnevad teised riigid, kui kasvab surve Schengeni lepingu muutmiseks või kui eurotsoon peaks hakkama lagunema. Selle kõige tagajärjel võib maailma ähvardada lähiaastatel ka uus majanduskriis.
Eesti julgeolekule on olulised ka meie sisemised mõjutajad. Eesti suurimaks väljakutseks pidas Riho Kuppart inimeste arvu vähenemist. Seda probleemi ei lahenda immigratsioon ilma negatiivsete kaasmõjudeta. Samas peaks vähenema ka riigitöötajate arv. Kasvab riigi- ja elutähtsate teenuste sõltuvus infotehnoloogiast, samas muutub see tehnoloogia üha keerukamaks, suureneb tehnoloogia rünnatavus ning kasvab selle kaitsmisvajadus, mis omakorda tähendab infoteenuste hinnatõusu. Infotehnoloogia spetsialistide üleilmne konkurents tiheneb. Eestit ohustab ka sõltuvus Euroopa Liidu rahast, mis moonutab praegust eelarve struktuuri. Riho Kuppart pidas murettekitavaks teatud õpitud abitust ning projektipõhist riiki alates aastast 2004.
Varjupaiga taotlejate arv on viimase kümne aasta jooksul Euroopa Liidus järsult kasvanud; kõige rohkem varjupaiga taotlejaid on tulnud Süüriast, Afganistanist ja Iraagist ehk aktiivsetest sõjakolletest, vähem Kosovost, Albaaniast, Pakistanist, Eritreast, Nigeeriast, Iraanist ja Ukrainast. Julgeolekuoht on see, et sõjapõgenike hulka on end ära peitnud treenitud ISIS-e võitlejad. Euroopa suurimaks julgeolekuohuks on terrorism ja seda peavad suurimaks julgeolekuohuks ka Eesti elanikud. Praegu on siiski suurem risk sattuda terrorirünnaku ohvriks välismaal, mitte Eestis. Eestis on suuremaks probleemiks küberradikalism ja vene propaganda. Kõigi nende probleemide lahenduseks on veelgi tihedam rahvusvaheline koostöö, mitte endasse sulgumine.
Riho Kuppart tutvustas ameerika eestlastele vene kindrali Valeri Gerasimovi mittesõjaliste meetodite kasutamist rahvusvahelistes konfliktides ning muutusi Venemaa sõjalise konflikti iseloomus, näiteks sõjaline tegevus rahu ajal, ilma et ametlikult sõda välja kuulutataks, relvastatud tsivilistide kasutamine, asümmeetriliste ja kaudsete meetodite ning taktikate kasutamine jne. Arutleti psühholoogilise sõja, kontaktitu sõja, kübersõja olukordi kuni permanentse sõjaolukorra seadmiseni riigi loomulikuks seisundiks. Vene nägemus moodsast sõjast põhineb ideel, et peamine lahinguväli on inimeste teadvuses, peamine sihtmärk on vastase sõjaväe ning elanikkonna võitlustahte ning moraali mõjutamine: „Peamiseks eesmärgiks on vähendada miinimumini vajadust konventsionaalsete jõudude rakendamiseks, pannes vastase sõjaväe ja elanikkonna toetama ründajat või vähemalt eelistama teda rohkem kui enda valitsust ja/või riiki.“
Riho Kuppart kinnitas, et kõigist ohtudest tulenevalt on Eesti valitsuse eesmärkideks rahvaarvu suurendamine, ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamine, Eesti väljaviimine majandusseisakust ning riikliku julgeoleku hoidmine ja tugevdamine. Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid ja põhimõtted on: Eesti kaitseb end igal juhul ja ükskõik kui ülekaaluka vastase puhul, Eesti toimib põhimõttel ühiskond kui tervik, Eesti kaitseb oma maismaa- ja mereterritooriumi, õhu- ning küberruumi, toetudes laiapindse riigikaitse käsitlusele, järgides nii inimõigusi kui ka rahvusvahelist õigust, rõhutas Kuppart. Kümne viimase aasta jooksul on Eestis langenud iga liiki ebaloomulike surmade arv, samas on langenud siseturvalisuse rahastamise osakaal SKPs, tegelik vajadus on üle kahe korra suurem. Kümne aastaga on Eesti riigi eelarve kasvanud 93%, kuid siseturvalisuse eelarve ainult 37%.
Kuidas tegutsevad ameerika eestlased Eesti julgeoleku kaitseks, sellest kõnelesid kruiisilaeval Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu president ning Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides president Marju Rink-Abel ning rahvuskomitee tegevdirektor Karin Shuey, endine USA mereväelane ja endine USA kaitseatašee Tallinnas. Nad andsid ülevaate Ameerika Eesti organisatsioonidest, aga ka Eesti, Läti ja Leedu organisatsioonide koostööst Washingtonis ning meetoditest, kuidas Eesti ja teiste Balti riikide julgeoleku olukorda selgitada USA senatile ning valitsusliikmetele. Arutelu keskendus selle ümber, kust alates rakendub õieti NATO artikkel viis ehk kollektiivne kaitsetagatis, kui Venemaa uued sõjapidamise meetodid on ennekõike nö mittesõjalised, psühholoogilised, propaganda- või küberrünnakud.
Positiivne uudis on see, et ainuüksi viimase kuu jooksul on nii Eesti USA suursaadikul Eerik Marmeil kui ka Eesti eks-presidendil Toomas Hendrik Ilvesel olnud võimalus anda kolmel korral tunnistusi USA senati erinevates komisjonides, sest huvi Eesti julgeoleku olukorra vastu on sedavõrd suur. Ameerika eestlaste aktiivne lobitöö Eesti kaitseks on Washingtonis intensiivne, meie regiooni probleeme tuntakse ja selle teadmise tulemused on näha ka mitmetes hiljutistes USA ja NATO välispoliitilistes otsustes.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
arno07 Apr 2017 15:34
Isegi naiivne on rääkida julgeolekust tänases maailmas kus üks pidevalt õiglusest ja demokraatiast jutustav riik võtab endale õiguse pommitada ilma sõda kuulutamata teise , suveräänse riigi territooriumi mingit süüdistuste alusel mida mitte keegi peale pommitaja enda pole kinnitanud ... ajal mil mitte ükski rahvusvaheline õigus pole püha sõjardi ees on igasugune jutt julgeolekust vaid helesinine soovunelm. Nato peab juba mitukümmend aastat sõda islamimaailmaga, kümned riigid on demokraatia levitamise sildi all puruks pommitatud, lugematud miljonid sõjapõgenikud on kogu maailma üle ujutamas aga siin unistame "julgeolekust", kui see pole mitte silmakirjalikkus, siis kuidas seda nimetada???
eesti mees rootsis02 Apr 2017 08:23
Tõesti paneb imestama kus nüüd kõik need arvamusliidrid ja üli õpetatud pead on kui tuleb lääne ruumis sõnavabaduse eest seista! ! Muidu on kõik mihklid korrutamaks - lääne väärtused, demokraatia, sõnavabadus, trükivabadus.. Tuleb seos lääneeuroopa "rahuliikumisega". Muidu aastakümned väga sõjakad US hukkamõistmisel kuid kui tsaar laiendab impeeriumi Euroopa arvelt, siis ei tulnud varblase talvist piiksugi..silmakirjalikkus. . orjameelsus?
Veidravõitu "apoliitilisusest"02 Apr 2017 06:16
Enne seda lõbusõitu teatati erinevaid kanaleid kaudu (varblased hoiatasid katuselt), et poliitilised seisukohavõtud ja avaldused (määratle siis, milline teema on "poliitiline" ja milline ei ole) pole "Allure of the Sea" pardal teretulnud. Et inimestel, kes end sõidule registreerivad, tuleks hoiduda poliitika arutamisest. Pühkigem suud sellest puhtaks esimesest hetkest ja jooge hoopis kokteile, tantsige, sööge. Sest muidu leiab aset vaba arutelu, või juhtub midagi sama "hirmsat", kujuta ette! Mis mõjub kuidagi kummaliselt, tõtt öeldes. Ja natuke ka külma dušina ning ebaloomulikult kuidagi, kui arvestada sellega, et Lääne eestlased on vähemalt teoreetiliselt arvates vabaduses üles kasvanud, nende isade-emade kodumaa kogeb samas küllaltki palju probleeme ja elab suhteliselt ohtlikes tingimustes, nagu teatud spetsiifiliselt "väljavalitud" isikutel on siis nähtavasti siiski õigus selles seltskonnas väljendada. Madam Kiini kirjelduse kohaselt, igatahes. Tegelikult on suhteliselt raske leida ühiskonda, mis oleks eesti omast veel politiseeritum. Kunstlikud-kummalised tabuteemad siis, või mingi "control freak'ide" värk. Nähtavasti eksisteerivad selle ürituse korraldamisel siis kusagil nimekirjad. Sõnad peale loetud, kuid kust just? Mõned kutsututest on teretulnud poliitikast rääkima, teised hoidku aga KLENK-IEP üritustest eemale, olles kellegi poolt "persona non grata'ks" kuulutatud. Kas Tallinnas äkki? Või veel kaugemal isegi? Kes see keegi (või on neid keelajaid mitu) on, oleks huvitav teada. "Õigus informatsiooni vabale liikumisele" ja "mõned meist on pisut uudishimulikud" jne Kes on suukorvistaja selle ürituse organiseerimisel? Või kui selline jutt korraldajatele ei meeldi, võiksid nad avalikult sõna võtta ning siin väljendatud mured ja valemuljed ümber lükata. Et õhk oleks puhas! Et pole ikka nii, nagu väljaspoolt tunduda võiks. Sellised on vahepeal kahjuks laekunud muljed ja tähelepanekud perifeerialt. Et kas esineb mingi "parteiline liin" ja tagatuba või mitte, ehk kas midagi hoitakse äkki meie eest varjus? Mingi väike sisuliselt ideoloogiline saladusekene näiteks? Nagu heal vanal VEKSA ajal? Koerad ja meremehed ärgem muru peale istuma tulge, mustad (või siis liiga sini-must-valged) sõitku tagumises reas, sealjuures suud hoides...

Loe kõiki kommentaare (4)

Eestlased USAs
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus