Allaheitlikkus on kinnistunud meie geneetikas.
Arvamus 12 Oct 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Einar Eiland
 - pics/2013/10/40472_001.jpg


Kaasaegse kriisis peamiseks põhjuseks on see et süsteem ei ole võimeline reageerima olukorrale ja olukordi lahendama. Kui aga vaadata meie võimulepürgijate valimisloosungeid siis pole seda plaanis olnudki. Üldiselt on probleem selles et need, kellel on võimed ja tahe ühiskonna probleeme lahendada ei saa seda teha, sest süsteemis puuduvad võimalused ja võimed muutuste realiseerimiseks. Puuduvad nii probleemide äratundjad, lahenduste pakkujad ja lahenduste rakendajad rääkimata nende omavahelistest koostööst mis on asendatud konkurentsiga. Kui aga inimkond kui supersüsteem ei suuda olukorrale piisava kiirusega reageerida ja enda geneetilist potentsiaali rakendada siis osa supersüsteemi ressursist jääb kasutuseta. Kui aga miski osa supersüsteemist ei toimi või jääb kasutamata siis populatsioon hukkub või suundub väljasuremise teele ning seda kinnitavad enamus meie sotsiaalstatistilisi näitajaid. Näitena - kui supersüsteemina kujutada ette kella, mille sees olevad hammasrattad ei tööta siis vaevalt et te tahaksite elada sellise ajanäitaja järgi, mis teie kaks korda öö-päevas õiget aeg näitaks. Ühiskondlike protsessidega on paraku sama lugu.

Kui ühiskondlik sooritusvõime on ajanäitaja rikke tõttu seiskunud siis asendatakse see võimalikult primitiivsete eesmärkidega, mille vajadus oleks võimalikult paljudele arusaadav ning nagu demokraatia reeglid seda nõuavad. Otsustustasand triivib aga sellisel juhul meeldib ei meeldi tasandile ja hakkab pikemas perspektiivis teenindama vaid materiaalse rikastumise eesmärke. Praktikas tähendab see parasitaarse ühiskonnakorralduse levikut ja primitiivses ühiskonnas saab rikastuda vaid kellegi teise arvelt. Linnad rikastuvad maaregioonide ja vanemad sündimata jäänud laste arvelt.

See seab aga aja möödudes kahtluse alla inimkonna eksistentsivõime eksisteerida koostoimes biosfääriga. Looduslike protsesside eiramine sai alguse kristliku ühiskonnakultuuri levikuga, mida hiljem täiendati marksistliku industrialiseerimisega, mis kokkuvõttena seadis materiaalse tulu saamise esmatähtsaks. Sealt edasi levis see kaasaegsematesse vabaturumajanduse teooriatesse. Kõik see pani inimesed koonduma linnadesse. Unustades et paraku puuduvad inimkonnal võimed eksisteerida väljaspool biosfääri. Kuni selleni, et urbaniseeruv turumajandusmootor, sunnib meid maha jätma esisade kodud ja kultuuri et maksimeerida palgatöö ja maksustamisvõimalusi, et võim saaks läbi selle ressursi ennast tavakodaniku peal maksimaalselt realiseerida.
Nii saab edukalt asendada rahvavõimul baseeruv riik rahavõimul baseeruv riigiga. Rahva arvu suurenemine on aga rahavõimu realiseerimisele selgelt segav faktor viie rikkama riigi hulka jõudmisel. Sest see mida jagada peab suurema arvu isendite vahel jagama hakkama. Selle et seda korraldada, tuleb inimesed koondada võimalikult väiksele maaalale, mille tulemusena saab maksimeerida suurettevõtete kasumeid, vähendada transpordikulusid, suurendada personali valikuvõimalusi, maksimeerida laenuorjust ja vähendada toote loomise ettevalmistuskulusid võrreldes sellega kui te peate samu toiminguid tegema hõreda asustustihendusega alal.

Rahva koondumine linnadesse toob aga endaga kaasa mittevajaliku ja mitterakendatavate inimeste hulga kasvu ühiskonnas. Nad on kasutud kui tootjad ja kasutud kui tarbijad. Ajalooliselt on leidnud kinnitust see et see majanduslikult ebaotstarbekas kontingent on ühiskonna alati hävitatud, hoolimata humanismist, liberalismist või inimõiguste ideaalist. Kui ennem on seda teinud sõjad, näljahädad ja revolutsioonid, siis nüüd täidab sama rolli alkoholism, läbi narkootiliste ainete läbiviidava genotsiidi või uusküüditamise süsteemse organiseerimise ja legaliseerimise ja selle tarvis vastava seadusandluse loomise. Kõik see formeerib ka ühiskonna toimimiskultuuri.

Kui inimene näeb päevas liig a palju erinevaid seostamatuid nägusid, siis see tähendab inimesele geneetilist signaali et ökoloogiline niss on ülerahvastatud. Selle signaali tagajärjel blokeeritakse inimese populatsiooni tootlikkuse funktsioon ja aktiviseeritakse ressurssidele konkureerimise seisund. Konkureerimine blokeerib inimeste mõttevahetuse ja konkureerimisest tulenev eksistentsiarusaama primitiivsus ei võimalda tavakodanikul otsustada milliseid tarbitavaid ressursse on üldse inimesel vaja on või mitte. Loodusliku tasakaalu printsiibi tõttu on loogiline et kui kuskil on ületarbimine siis kusagil on alatarbimine. Tulemusena saame ühiskonna kus need, kellel on võimalus tarbida ei jaksa lihtsalt tarbida ja teistele kontingendile on tooted lihtsalt raha puudusel kättesaamatud. Tulemus on aga see et ühiskondlikult loodav toode jääb ühiskonna hüvanguks rakenduseta. Kui aga mingi supersüsteemi ressurss jääb supersüsteemi arengus kasutamata on tulemuseks kriis.
Ressursside koondumine piiratud ühiskonnakihtide kätte käivitab aga ühiskonnas ressursside ümberjagamise protsessi. Ressursside ümberjaotamise tõttu tõuseb ühiskonna teadvustatud ja mitteteadvustatud kuritegevus kuni sõjalise konflikti ohuni välja. Konflikt annab ühiskonnale signaal ei et paljunemine pole enam vajalik ega ka võimalik ning tuleb asuda kaitseseisundisse. Nii blokkeerub ühiskonna arenguvõime.

Tulemusena laostub ühiskonna kultuurilise õiglustunne, mis jätab jälje ka inimese psüühikatüübile ja sandistab vaimsel tasandil inimest loomastunud psüühikatüübi suunas. See protsess toimub alateadlikul tasandil ja kinnistub kokkuvõttena geneetikas. Seega urbaniseerunud keskkond ei ole võimeline tagama füüsiliselt terve inimkonna levikut.
Seda kinnitavad ka meie sõjaväeteenistuse tervisliku seisund andmed, kus 60% kontingendist on kaitseväekõlbmatud. Võib vaid oletada tagajärgi, kui need probleemid hakkavad kinnistuma geneetilisel tasandil.
Kuid nii kaugele meie võimutasand ei mõtle, sest tähtsam on olla võimul ja minna suure juhi ja õpetaja oreooliga ajalukku. See tekitab vaid küsimuse, kas meie võimutasand ongi võtnud võimu selleks et enda rahva genotsiidi läbi viia? Püstitades sellele töövõidu kinnitamiseks võimalikult palju triumfikaari, kuid mida aja möödudes leinasammastega asendama hakatakse…???

Eelnevalt väljatoodud geneetilisi riske täiendavad veel tehnogeensed tegurid, mis võivad mõjutada meie elukeskkonda ja muuta selle tulevasele põlvkonnale kasutuskõlbmatuks, selle eredamateks näideteks on Fukushima ja Tsernoobol. Ilmselt lisanduvad teadlikkuse kasvades siia riskide hulka veel E-ained ja GMO kuni raadiolaineteni välja. Kuid selle jutu peale saadavad kohalikud ``jumalad`` meid seemneid sööma ja fooliummütse kandma

Me oleme unustanud et ühiskonna juhtimise kvaliteeti näitab see et rahvaarv regioonide vahel ei pendeldaks. Selleks tuleb aga jõud ühiskonna eksistentsivormini, mis ei blokeeriks populatsiooni taastootlikkuse funktsiooni ja ei asendaks seda süsteemselt vastastikkuse konkureeriva enesehävitamisega. Kuid just enesehävitamine on meie konkurentsiühiskonna tegelik olemus. Selle küsimuse arutelu ei kuulu aga meie primitiivühiskonnas arutelu alla, sest demokraatiale omaselt enamus sellega ju ei tegele ja võimule tähendab see signaali et polegi vaja tegeleda.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus