Vaatamata seni edukale majanduse arengule on Eesti oma rahva tervisenäitajate poolest Euroopa Liidus (EL) viimaste seas.

Eesti meeste keskmine eluiga on EL-i riikides kõige lühem. Tulesurmade arvu poolest ollakse EL-is samuti esikohal. Eestis sureb alkoholiga seonduvate vigastuste läbi ligikaudu 2000 inimest aastas ehk 5-6 inimest päevas.

Tänavu toimus 3.–5. aprillil Barcelonas kolmas Euroopa Alkoholipoliitika temaatiline konverents „Kasvatades suutlikkust tegevuseks“. Konverentsi lõppresolutsioonis märgiti, et Euroopa on kõrgeima alkoholi tarvitamise tasemega regioon maailmas, ületades maailma keskmise 2,5 korda – keskmiselt 11 liitrit alkoholi inimese kohta, mis paneb Euroopale eriti suure tervisliku ja majandusliku koorma. Eestis on see arv 12 liitrit, mis tähendab, et EL-i riikidest on Eestis alkoholikoormus suurim.

Kahjuks alahinnatakse alkoholist tekkivat kahju, mistõttu püsib jätkuv vajadus jagada adekvaatset infot. Konverentsil soovitati tugevdada kogukonna ja omavalitsustasandi programme, et tõsta teadlikkust ning toetada alkoholipoliitilisi meetmeid, rõhutades mh, et alkohol on eriline ja ohtlik toode.

Statistikat

Kui efektiivsed on rahva tervise ja ühiskonna turvalisuse parandamiseks kasutuselevõetud ranged alkoholitarvitamise piirangud, näitasid juulis 1984 Mihhail Gorbatshovi juurutatud meetmed NSVL-is. Eestis vähenes selle tulemusena alkoholitarbimine ühe inimese kohta 11,6 liitrilt 6,2-le. Enesetappude arv vähenes kaks korda, samuti ka alkoholi kuritarvitamisest tingitud tüsistused ning vägivallast põhjustatud surmad.

Ravi vajavate vigastushaigete ravipäeva maksumus on 10.000–12.000 krooni. Ühe haigusjuhu ravikulud üliraskete vigastuste korral ulatusid haiglas 0,2-0,5 miljoni kroonini. Nendest haigetest oli 75%-l vigastus seotud alkoholiga.

Üle poole rahast läheb psüühikahäirete raviks. Suure osa haigestumiste puhul on tegemist alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretega, mille raviks kulus ligi 15 miljonit krooni aastas. Sellele järgneb maksa alkoholitõbi, mis 2006. a ületas Eestis 1000 haigestumise piiri aastas. Selle tõve ravimiseks kulus 2006. a kokku 6,7 miljonit krooni, mis teeb ühe patsiendi kohta pea 6500 krooni.

Alkohol – vägivalla taimelava

Tartu Ülikooli Kliinikumi traumapunkti juhataja Merike Sheffer analüüsis aastatel 1988-2007 TÜ Kliinikumi traumapunkti pöördunud vägivallast põhjustatud vigastustega patsientide struktuuri, vigastuste iseloomu, tekkimise asjaolusid ning vigastuste saamise aega ning kohta.

Viimastel aastatel on vägivallast tingitud vigastuste osakaal moodustanud 7% esmastest traumajuhtudest. Vägivalla tõttu kannatavad kõige sagedamini mehed vanuses 20-30 aastat. Vägivallaohvrite hulgas on oluliselt kasvanud joobnud meeste osakaal. Järjest sagedamini kannatavad vägivallas üha nooremad inimesed, ohvriks langetakse kõige sagedamini öösel ja tänaval olles. Kasvanud on ka kooli- ja koduvägivallaga seotud abivajajate arv.

2003. a pandi politseiameti andmetel toime 6458 seaduserikkumist, kus alaealised ostsid või tarvitasid alkoholi. 2006. a oli see number juba 8148.

Ühiskonnas, mis soodustab alkoholi tarbimist, ei saagi loota, et alkoholiga seotud probleemid vähenevad. Kui võrrelda alkoholi jaemüügikohtade arvu 100.000 elaniku kohta, siis Eestil on neid 195, Soomes aga 6,3 ning Norras ja Rootsis 4,5.

Lähtudes liigjoomisest põhjustatud vigastushaigete, maksa alkoholitsirroosi ja kõhunäärme alkohoolse põletiku esinemissageduse tõusust, käivitati 2001. a projekt „Turvaline Tartu“ ning karskusühenduse AVE raames TÜ Kliinikumi intensiivravi osakondade baasil vigastuste ja noorte riski-käitumise ennetamise programm. See on sarnane esmakordselt 1986. a Kanadas alustatud P.A.R.T.Y. (Prevent Alcohol and Risk-Related Trauma in Youth) programmiga, mille sihtgrupp on noored. Käesolevaks ajaks on Kanada noorte hoiakud muutunud, välditakse riskikäitumist ja tehakse targemaid valikuid.

Alkohol hävitab tervise ja maine

Alkoholiga seonduvad surmad ja rasked vigastused on jäämäe tipp. Eestis kohutava ulatuse võtnud alkoholi liigtarvitamise tagajärgedega puutuvad oma töös kokku meedikud ja politseinikud. Alkoholi kuritarvitamist näevad ka Eesti külastajad. Seni on meie riigikogu ja valitsus meedikute ning avalikkuse pöördumistes esitatud ettepanekute suhtes alkoholi liigtarvitamise vähendamiseks jäänud pimedaks ja kurdiks. Augustis 2006. aasta augusII Saksa-Balti-Eesti kultuuripäevadel osalenud meditsiiniprofessor Joachim Glaaseknapp oli vaimustuses Eesti kaunist loodusest, kuid lisas, et ta on küll külastanud paljusid riike, ent sellist alkoholi liigtarvitamist nagu Eestis, pole veel üheski riigis näinud.

8. novembril 2007 saatis Eesti Õpilasesinduste Üldkogu riigijuhtidele pöördumise, milles palutakse suuremat tähelepanu pöörata noorte tervisele. Loodetavasti ilmub valitsuselt peatselt alkoholikahjude vähendamise strateegia, kus arvestatakse ka õpilaste pakutud lahendustega.

Alkoholipoliitika

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Ülla-Karin Nurme sõnul käivad kõikjal Euroopas diskussioonid efektiivse alkoholipoliitika üle ning Eesti pole selles osas mingi erand. Paraku ei ole rahvatervise valdkonnas võimalik tulemusi üleöö saavutada, need avalduvad alles aastate pärast.

„Naiivne on arvata, et teeme ühe paarinädalase kampaania, millega väärtushinnanguid muuta, samal ajal kui tootjad kulutavad aastas mitusada miljonit krooni alkoholireklaamidele ja tootearendusele,“ arvab Nurm.

Riigieelarve vahendid ei suuda tootjatega reklaamide osas konkureerida, sest sotsiaalreklaamide eest maksab maksumaksja. Eesti Haigekassa tervishoiu peaspetsialisti Sirje Vaaski sõnul on alkoholi liigtarvitamise probleemi kontrolli alla saamiseks kõige efektiivsemateks meetmeteks maksutaseme tõstmine, tõhusam joobe testimine ja alkoholireklaami keelustamine.

Kahjulik alkoholitarvitamine mõjutab kõiki vanuserühmi, iga sotsiaalset kihti ühiskonnas. Endine kauaaegne intensiivravi-arst ja ühenduse Alkoholivaba Eesti juhatuse liige Enno Kross ütleb, et suur haigestumus alkoholiga seotud haigustesse tuleneb meie ühiskonna vabast suhtumisest alkoholi – see on kõigile kergelt kättesaadav.

Alkoholi müüakse nagu laiatarbekaupa, seda on kõikjal poodides, tänavapildis ja meediareklaamides. Samuti pole Eesti riigil koostatud arengukava, kuidas vähendada liigset alkoholi tarvitamist.

Kross leiab, et oleks vajalik seada alkoholi müügikeeld alla 21aastastele isikutele, sest varases nooruses alkoholi tarvitamine võib viia kaugeleulatuvate tagajärgedeni.
(Eesti ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal – EE)

Märkmed: