Käesoleval kuul viibisid Torontos kunstimuuseumide juhid Eestist: Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Marika Valk, KUMU Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ja Tartu Kunstimuuseumi direktor Reet Mark. Reis sai teoks Erika ja Osvald Timmase Mälestusfondi haldajate Toomas Saare ja Tõnu Toome kutsel. Nimelt pühendas kolm aastat tagasi lahkunud kunstnik Osvald Timmas oma päranduse Eesti kunsti ja kultuuri arendamiseks, samuti soovides, et tema maale ei müüdaks, vaid paigutataks näiteks vaatamiseks avalikesse paikadesse. Et teha plaane hr. Timmase soovide elluviimiseks, külastasid Toomas Saar ja Tõnu Toome eelmisel aastal Eestit, kohtudes pr.-de Valgu, Helme ja Markiga. Pärast arutamisi otsustati, et fond toetab KUMU kunstimuuseumi algatatud projekti Eesti pagulaskunstist.
Näitus, mis on kogu projekti kulminatsiooniks, saab teoks 2010. aastal Tallinnas KUMUS ja Tartu Kunstimuuseumis, kummaski kolm kuud (tegemist on kunstimuuseumide ühise projektiga). Ent sellele eelneb põhjalik uurimisprogramm, mille käigus luuakse digitaalne arhiiv paguluses elanud ja loonud kunstnikest, mis on väärt materjal näiteks nii kunstiajalooalaste diplomitööde tegijaile kui ka kõigile kunstihuvilistele. Ei piirduta Kanadaga, vaid vaadeldakse ka kõiki teisi maid, kus on elanud viljakaid eesti kunstnikke. Samuti antakse välja põhjalik kataloog. Seda suurprojekti toetabki Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond.
Vaatluse all on aastad 1944—1991 ehk siis aeg, kui Eesti oli nõukogude võimu all. Sel ajal välismaal tegutsenud eesti kunstnikest pole paljudel Eesti elanikel siiani täielikku ja põhjalikku ülevaadet. Praegu on koostamisel suur, 6-köiteline Eesti Kunsti Ajalugu, kus on samuti peatükk väliseesti kunsti kohta.
Väliseesti kunsti on Eesti muuseumides taasiseseisvuse perioodil esitatud mitmel korral. Näiteks Tartu Kunstimuuseumis on praegu üleval Rootsis elanud eesti
kunstniku Eerik Haameri (1908—1994) näitus, mis suvel läheb edasi KUMUsse.
Näitusega soovitakse avardada eelkõige just eestlaste silmaringi ja teadmisi, kuigi igati oodatud on ka Eestit külastavad välisturistid. Turistide osakaal Eesti muuseumide külastajate hulgas on päris suur, kuigi mitte sugugi kõik kunstihuvilised turistid ei jõua Kadriorgu (kus asuvad Kadrioru lossis paiknev kunstimuuseum ja KUMU), vaid külastavad Niguliste Muuseumi vanalinnas. Sel suvel proovib KUMU katseliselt sõlmida kokkulepet kruiise korraldavate firmadega Tallinna lühiajaliselt külastavate kruiisireisijate KUMUsse toomiseks, eks ole näha, kas projekt õnnestub või mitte.
Seekordne visiit Torontosse oli kunstimuuseumide direktorite jaoks vaid kogu seda suurt projekti ettevalmistav, leidmaks kontakte ja saamaks ülevaadet ees ootavast tööst; kindlasti järgneb veel mitmeid reise nii nende kui teiste töögrupi liikmete poolt. Kohtutakse siinsete kunstiinimestega, samuti külastatakse muuseume. Väga suure elamuse jättis daamidele Kanada Rahvusliku Kunstigalerii külastamine Ottawas, kus välissuhete direktoriga vesteldes selgus, et külastatavus on proportsionaalselt Eesti Kunstimuuseumiga samas suurusjärgus, Eesti muuseumidel on mõned kogud isegi suuremad ja ka tööliikides pole erinevusi. Eesti kogud on eriti rikkad just graafika poolest, samuti leidub keskaegset kunsti. Muuseumide juhtide sõnul oli aastaid tagasi Eesti muuseumidel veel küllalt nn. tühje perioode eriti kunsti osas, mis ametlikult vene ajal keelatud oli ja mistõttu selliseid töid muuseumidesse ei ostetud. Tänaseks on tehtud palju uusi oste just 1960.-ndatest ja 1970.-aastatest.
Põnev oli muuseumijuhtidel külastada ka Tsivilisatsioonimuuseumi Ottawas, mis andis isegi kogenud kunstiajaloolaste jaoks mitmeid uusi teadmisi.
Samuti külastati Eesti Vabariigi Suursaatkonda Ottawas, kus kohtuti ajutise asjuri Rasmus Lumi ja kultuurireferent Ülle Baumiga.
Veel jättis külalistele hämmastava mulje siinne eesti kogukond — ja suurepärase eesti keele rääkimine väikelastest kuni vanemaealisteni. Ja see kokkuhoidev vaim, mis siin valitseb!
*
Küllap on paljud siinsed eestlased jõudnud külastada KUMUt, mis avas uksed 17. veebruaril 2006. Teatavasti võttis selle rajamine aega 15 aastat — 1991.a. pandi paika asukoht, järgnesid arhitektuurikonkurss, rahastamise küsimused ja ehitamine. KUMU arhitekt Pekka Vapaavuori, kes teostas ka järelvalvet, võttis asja täie tõsidusega ega teinud mingeid järeleandmisi ehituskvaliteedi osas, tõdes Marika Valk, märkides, et ehitus tuligi niisugune nagu loodeti ja sellega võib igati rahule jääda. Ehituse venimine tuli direktori sõnul mõnes mõttes isegi kasuks, kuna tänapäevased materjalid on paremad 1990.-ndate aastate alguse omadest.
Rääkides eestlastest ja nende kunstihuvist tõdevad muuseumide juhid, et intelligents ja haritlaskond on alati kunstinäitusi külastunud, ent osade inimeste jaoks on see ka prestiizhi küsimus. Töötatakse selle nimel, et paarikümne aasta pärast oleks veel rohkem neid inimesi, kes tulevad kunsti vaatama seepärast, et neil on selleks sisemine vajadus. Marika Valk tõdeb, et on olnud aegu, kus Kadrioru lossi ukse taga oli lausa pikk järjekord kunstihuvilistest…
Kunstihuvi kasvatamine saab alguse varases eas. Väga tähtis on muuseumide hariduskeskuste tegevus. Koolid korraldavad pidevalt muuseumitunde ja ühiskülastusi ning sageli on just lapsed need, kes suunavad ka oma vanemaid kunsti poole. Väga populaarseks on saanud laste sünnipäevade pidamine KUMUs, lisaks ekskursioonile antakse selle käigus lastele võimalus ka ise pisut kunstiga tegelda. Kadrioru lossis jälle mängivad vastavas riietuses lossipreilid koos lastega põnevaid mänge.
Muuseumipiletid on võrreldes teiste riikide kunstimuuseumidega siiski odavad, ent mitte kõigile Eesti elanikele taskukohased, seetõttu korraldavad muuseumid aeg-ajalt tasuta päevi: Tartu Kunstimuuseum näiteks igal reedel, KUMU korra kvartalis. Ja nendel päevadel on muuseumid külastajatest tulvil, mõnikord isegi nii, et suur rahvahulk muuseumivalvuritele üle jõu käib. Tartu Kunstimuuseumis on kõik lasteekskursioonid alati tasuta.
Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond on peale nimetatud suurprojekti toetanud ka paljusid teisi ettevõtmisi, muuhulgas Tartu Kunstimuuseumi, tänu millele saavad nad välja anda trükiseid ning korraldada tasuta lasteüritusi. Kohalikest ettevõtmistest avatakse tänu mälestusfondile 6. juulil Jõekäärul uus Kunstitare.
