See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/albert-irs-100/article20828
Albert Irs 100
29 Aug 2008 Kaire Tensuda
Südamlik juubelipidu Tartu College’is

Olla kutsutud kellegi 100.a. juubelisünnipäevale on suur au, mida ei juhtu just tihti. Ja veel sellisele sünnipäevale, kus juubilar on suurepärase tervise juures ja aktiivse ellusuhtumisega, kes veel hiljaaegu sõitis autoga! Nii et kui ei teaks, et Albert Irs ongi see juubilar, ei oskaks iial ära arvata tema tegelikku vanust!

Aga nii see just on – Torontos elaval Albert Irsil täitus 22. augustil 100. eluaasta, mida tähistati suurejooneliselt umbes 70 külalise osavõtul Tartu College’i saalis, korraldajaks Bibliograafia Klubi, mille asutaja- ja aktiivne liige on hr. Irs olnud palju aastaid. Allakirjutanu on väga tänulik kutse eest osaleda sellel toredal peol, mis jättis positiivsed elamused ja südamesse rõõmsa tunde, et 100. sünnipäev ei tähenda sugugi vanust, kui inimene on üksildane ja elust kõrvale jäänud ning terviski põdur.

Tormiline areng on toimunud tänapäeva tervishoius – näiteks haigused, mis veel paar aastakümmet tagasi ei võimaldanud täielikku tervenemist, on nüüd ravitavad; ning inimeste eluiga järjest tõuseb. Seda mainis ka Bibliograafia Klubi esimees dr. Jüri Daniel oma tervituskõnes – nimelt hakkab 100-aastaste osakaal ühiskonnas kasvama. Kõige vanem inimene on praegu maailmas teadaolevalt 122 aastat vana, aga Alber Irs võib kindlasti teha ajalugu Eesti ühiskonnas!

Albert, sa kuulud väga haruldasse gruppi inimkonnast, kes on elanud 100 aasta vanuseks, märkis dr. Daniel ja luges järgnevalt ette luuletuse, mille oli kirjutanud Alberti 70. sünnipäevaks tema abikaasa, 2007.a. kevadel siit ilmast lahkunud Ellen Irs. Seal oli pandud luulevormi tulevaste abikaasade kohtumine laevasõidul Inglismaalt Kanadasse, millele järgnes abiellumine kaks aastat hiljem, 1953.a. „Ei kunagi näe paha tuju, oled rahulikkuse eeskuju...“, oli Ellen Irs kirjutanud oma abikaasa kohta, kellega elati üksmeeles ja rahus palju aastakümneid. Alati võis neid näha koos tegutsemas.

Pidu oli suurepäraselt korraldatud. Saal oli kaunilt kujundatud, ühes seinas näitus fotodega Albert Irsi eluteelt, mille olid kokku pannud Inge Lane ja Juta Ilves. Juubilar koos oma perega istus pealauas, ühel pool poeg Peeter ja teisel pool Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas.

Jüri Daniel iseloomustas juubilari kui väga kohusetundlikku inimest, kes kunagi ei jäta ühtegi teisipäeva vahele (Bibliograafia Klubi käib Tartu College’is koos igal teisipäeval), teeb oma tööd hästi ning on hea huumoriga inimene. Ei räägi palju, aga kui midagi ütleb, siis on sellel alati „point“ sees. Talub hästi igapäevastressi, on väga positiivse ellusuhtumisega ja teda tunda on suur au. Kõneleja märkis, et Albert Irs on temale suureks eeskujuks mitmel viisil. Nii et pühitseme siis seda erakordset juubelit!

Järgnes toost shampusega, õnnitlused ja klaaside kokku löömine. Lisaks siinsetele lähedastele ja sõpradele olid tulnud hr. Irsi õnnitlema ka sugulased Eestist ja sõbrad USA-st.

Siis loeti ette tervitusi, millest esimene oli EV president Toomas Hendrik Ilveselt. Seejärel EV peakonsul Laas Leivatilt. Järgnevalt astus ette Üliõpilasseltsi Liivika, kuhu juubilar kuulub, esindaja Jüri Treier, kes peatus oma pikas ja sisukas sõnavõtus mitmetel sündmustel, mis leidsid aset aastal 1908, kui nägi ilmavalgust tänane juubilar.

Keskmine eluiga oli tollal 47 aastat. Maakera elanikkond oli siis 1,7 miljardit, täna on see üle 6 miljardi. Maailma kõrgeim ehitis oli Eiffeli torn. Põhja-Ameerikas oli 8% kodudes telefon. Keskmine palk oli 22 senti tunnis. 95% sündidest leidsid aset kodus. 1908. aastal toimusid ka olümpiamängud Londonis. Mängudest võttis osa 22 maad – tänavusel aastal osales olümpial aga 204 riiki.

1908.a. sündisid peale Alberti kuulsamatest inimestest ka Kristjan Palusalu, Gustav Ernesaks, kaasliiviklane ja korvpallur Aleksander Margiste jmt.

Kõneleja peatus ka A. Irsi elulool. Juubilar sündis 22. augustil 1908 Tartumaal Valguta vallas Simomatsi talus pere üheksanda lapsena. Õppis Valguta algkoolis, Rõngu kihelkonnakoolis ja Tartu Poeglaste Reaalkoolis. Peale aastast kaitseväeteenistust jätkas haridusteed Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas, kus saavutas 1933.a. agronoomi diplomi. ÜS Liivikaga liitus aastal 1929 ja Vilistlaskoguga 1933.a., olles aktiivne mitmetes ametites. Töötas Põllutööministeeriumis ja Piimaühistute Keskliidu Keskmeiereis. Lahkus Saksamaale septembris 1944. 1947.a. siirdus Inglismaale, 1951.a. Kanadasse, kus töötas piimatööstuse alal kuni pensionileminekuni 1973.a., mil jätkus aktiivselt tema töö eesti ühiskonnas. Ta oli Bibliograafia Klubi asutajaliige ja aktiivne osaline eesti kultuurivarade kogumisel, korrastamisel ja säilitamisel ning alaline töötaja Tartu Instituudi arhiivis ja raamatukogus ning mujal.

Seejärel võttis perekonna poolt sõna poeg Peeter, kelle lapsed lugesid järgnevalt ette tervitused juubilarile Kanada kindral-kuberner Michaëlle Jean’i ning Inglise kuninganna Elizabeth II poolt. Oma sõnavõtus mainis Peeter huumoriga, et kõrge eluea saladuseks peetakse ju liikuvat eluviisi ja tervislikku toitumist, aga Albert ei ole kunagi sporti teinud ning ta lemmitoit on kook! Aga ta usub piimasse, mille alal ta on eluaeg töötanud, ja ta joob seda palju, ning mitte lahjat. Samas ei saa öelda, et Albert oleks liikuvast eluviisist täiesti kaugel – ta hobiks on aiatöö, millest annab tunnistust tema suurepärane aed.

Hiljuti tegi Albert Irs ka otsuse mitte enam autoga sõita, mida ta oli siiamaani teinud, hoides puhast rekordit: mitte ühtegi õnnetust ega kiiruse ületamise eest saadud trahvi.

Peeter kõneles ka isa hiljutisest kukkumisest trepil, mille järel tuli tal haiglas viibida, kus talle põhjalikud uuringud tehti, millest ilmnes, et ta pole murdnud ühtegi konti ja on hea tervise juures!

Edasi sai sõna Tartu College’i president emer. Elmar Tampõld, kes rääkis juubilari tegevusest mitmetes ametites Tartu College’i juures ja tema suurest panusest, märkides, et kui need elukogemused saaks kuidagi üle kanda järgmisele põlvkonnale, siis oleks nende elu palju kergem!

Veel kõnelesid prof. Olev Träss ning Epp Aruja, kes tervitas ka Piret Noorhani poolt Eestist.

Seejärel astus kõnepulti juubilar ise, kes mainis, et juba tänavuse aasta algul Bibliograafia Klubi tegevuskava planeerides räägiti kellegi 100. sünnipäeva tähistamisest augustikuus. Siis mõni aeg hiljem ilmus Eesti Elus üks vana perekonnapilt, kus ema kõrval üks väike poisike, ja see poisike seisab täna siin teie ees… Albert Irs tänas südamlikult Bibliograafia Klubi selle ilusa õhtu korraldamise eest, soovitades kõigile – olge rõõmsad!

Bibliograafia Klubi esimees Jüri Daniel kinnitas, kui väga Albert Irsi klubis vajatakse – me austame ja armastame sind! Ning klubi erisündmuste komitee juht Aino Müllerbeck, kes oli selle toreda ürituse peakorraldajaks, andis juubilarile üle kauni roosikimbu.

Õp. Kalle Kadakas ütles söögipalve ning seejärel nautisid kõik mitmekäigulist õhtusööki.

Õhtusöögi järel algas programm, kus esmalt esitas Elna Libe kaks koduteemalist laulu, klaveril saatis teda Laine McColl. Seejärel luges Aino Müllerbeck ette „Pensionäri targutusi”, mis kirja pandud Ellen Irsi poolt. Pr. McColl esitas järgnevalt klaveril kauneid tuntud meloodiaid, mis tõid paljude jaoks ilusaid mälestusi. Ja oligi läbi kavaline osa. Lõppsõnas tänas dr. Daniel Albert Irsi võimaluse eest temaga koos seda tähtsat päeva pühitseda.

Serveeriti kohvi ja kohvikõrvast ning pidu oligi lõppenud. Küllap jäi kõigile hinge kaunis mälestus sellest rõõmsast päevast, kui tähistati nii aktiivse ja elurõõmsa inimese 100. juubelit. Muide, järgmisel teisipäeval saabus Albert Bibliograafia Klubisse tööle nagu tavaliselt – argipäev oli taas saabunud…
Märkmed: