See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/ajaloolane-peep-pillak-uurib-arhiivindust-ja-kutuurivarasid-valjaspool-eestit/article19001
Ajaloolane Peep Pillak uurib arhiivindust ja kutuurivarasid väljaspool Eestit
08 Feb 2008 Kaire Tensuda
Nädala portree

Hiljuti viibis Torontos ajaloolane Eestist — Riigiarhiivi nõunik Peep Pillak, kelle peamine töövaldkond on väljaspool Eestit asuvad kultuurivarad. Torontosse tuli ta seetõttu, et siin asuvad kaks tähtsat arhiivi — Tartu Instituudi Arhiiv ja Eesti Keskarhiiv Kanadas — mida tal pole olnud varem võimalust külastada. Nimelt on ajaloolasel plaanis kirjutada teatmik pagulasarhiividest ja –arhivaaridest, mis oleks hea käsiraamat nii ajaloo eriala üliõpilastele, ajaloolastele kui teistele huvilistele. Ja kuigi Peep Pillak on nimetatud Toronto arhiivide kohta palju lugenud, on siiski tähtis ise kohale tulla ja inimestega kohtuda; ajaloolase jaoks peavad andmed pärinema esmaallikast, mitte olema ümberjutustus.
 - pics/2008/02/19001_1_t.jpg

Kõrvalpõikena — Peep Pillak õpetab ka Tallinna Ülikoolis ajaloo eriala tudengitele arhiivindust (see kestab ühe semestri, loeng on kord nädalas), samuti gooti kirja. See on nagu laste lugema õpetamine — kui tähed selgeks saadud, tuleb hakata sõnu kokku lugema, mis on alguses päris keeruline. Aga ilma selle tundmiseta võib ajaloolane hätta jääda; Eesti külad ja mõisad esinevad vanades dokumentides saksapäraste nimedega, mis olid veel 20. sajandi alguses eestikeelsetest nimedest enamgi levinud (näit. Tallinn — Reval, Tartu — Dorpat, Põltsamaa — Oberpahlen, Rakvere — Wesenberg, Paide — Wesenstein). Nüüdseks on need nimed laiemast teadvusest kadunud, ent ajaloolaste jaoks vanades ürikutes orienteerumiseks väga olulised.

Peep Pillaku Toronto reisil oli teinegi eesmärk: soomepoiste materjali kogumine ja nendega kohtumine. Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus on teinud ettepaneku Mart Laarile, Lauri Vahtrele ja Peep Pillakule kirjutada järg Uustalu-Moora raamatule „Soomepoisid“, kus on kajastatud sõjategevus Soomes. Uue raamatu jaoks on vaja uurida, mis sai soomepoistest peale sõja lõppu, kes jäid Eestisse, kes sattusid mujale jne. Ettevalmistused raamatu koostamiseks käivad juba alates kevadest, nüüd Torontos kohtus Peep Pillak ka siinsete soomepoistega ja seega on kontaktid loodud; edaspidi on andmete saamiseks võimalik suhelda e-maili teel.

Arhiivide kõrval külastas Peep Pillak Torontos ka Vana-Andrese ja Peetri kirikuid ning Mount Pleasant’i kalmistut. Ta on ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi juurde loodud kaasmaalaste mälestuse jäädvustamise toimkonna esimees, toimkonna eesmärk on koguda andmeid väljaspool Eestit maetud eestlaste, nii tuntud kui tavaisikute kohta. Tegemist on samuti kultuuripärandiga, mille peale aga tihti ei mõelda. Ta on käinud ka Venemaal, kuhu on maetud Eestist väljarändajaid ja andmete leidmine on sageli keeruline; mõnes kohas on toimunud ülematmised või on külad välja surnud.

Peep Pillak oli ka üks ekspeditsiooni liikmetest, kes käisid Venemaal Burashevos otsimas president Pätsi maiseid jäänuseid aastatel 1989 ja 1990, need leiti alles 46 haua avamisel, sest täpset matmiskohta ei olnud teada. Seejärel püüti leida kindral Laidoneri matmiskohta Vladimiris, kuid see ei õnnestunud ning sinna paigaldati mälestustahvel.

Lõpetanud Tartu Ülikooli 1982.a. ajaloolasena, töötas Peep Pillak aasta riikliku suunamisega Mahtra Talurahvamuuseumis, aga kuna kodu ja pere olid Tallinnas, asus ta järgmisel aastal pealinna, millisest ajast ongi olnud arhiivitööl. Tema sõnul on taasiseseisvunud Eesti suures osas tänu arhiivimaterjalile üles ehitatud: kuna info oli arhiivides olemas, sai taastada mitmeid iseseisvale riigile vajalikke struktuure, tänu arhiividokumentidele sai teostada Eesti Vabariigi kodakondsuse taastamist, omandireformi, represseeritute õiguste taastamist jpm.

Teisipäeval esines Peep Pillak Tartu College’is avaliku loenguga „President Konstantin Pätsi ametirahast ja Eesti kultuurivarade saatusest“, milline teema sai valitud koos kauaaegse kolleegi ja hea tuttava prof. Jüri Kivimäega (vt. artikkel teisal tänases lehes).

Toronto reis oli ajaloolase jaoks esmakordne, aga kindlasti mitte viimane; varem on ta viibinud Montrealis ühel rahvusvahelisel arhiivialasel konverentsil. Nüüd, kui kontaktid loodud, võib ilmselt oodata tihedat koostööd.
Märkmed: