Alo Lõhmus, Postimees

Ajaloolase Magnus Ilmjärve väitel, et Konstantin Päts kaasati Nõukogude naftaärisse poliitilistel motiividel ja Ük(b)P Poliitbüroo heakskiidul, puudub tõepõhi, kirjutab ajaloolane Jaak Valge ajakirja Akadeemia värskes numbris.

Nõukogude Liidu väliskaubandusorganisatsioonid ja välisametkond hakkasid 1929. aastal tegelema ideega asutada Eestisse segaaktsiaselts Nõukogude naftasaaduste müügiks.

Seni korraldas Nõukogude Liidu kaubandusesindus Eestis (Torgpredstvo) koostöös Nõukogude naftasündikaadiga nafta, bensiini, petrooleumi ja masuudi jaemüüki Eesti turul otse, minnes mööda kohalikest hulgikaupmeestest.

Nõukogude nafta- ja gaasitööstuskoondise Sojuzneft ning kohalike ettevõtjate idasuunalisi majandussuhteid edendava Eesti ja Nõukogude Liidu kaubanduskoja osavõtul naftasaaduste Eestis müümiseks loodava segaettevõtte töösse kaasati juriskonsuldina Päts, kes oli kaubanduskoja juhatuse esimees.

Märtsist 1930 kuni märtsini 1931 maksis sündikaat Pätsile palka 4000 dollarit (umbes 18 000 tollast Eesti krooni, mida oli üle kaheksa korra rohkem tema aastateenistusest riigikogu liikmena – 2160 krooni).

Aluseta kahtlused

Valge kirjutab Akadeemia juulinumbris, et tema erialakaaslase Ilmjärve publikatsioonides esitatud väited, nagu olnuks naftasündikaadi asutamise peamiseks motiiviks Pätsi poliitiline sidumine, ei leia arhiiviandmetega kinnitust.

Nõnda väitis Ilmjärv oma 2004. aastal ilmunud raamatus et Nõukogude Liidu Tallinna saatkonna esimene sekretär Mihhail Buravtsev kirjutas oma ülemustele Moskvas, et segaaktsiaseltsi asutamine on ette võetud ainult Pätsi kaasamiseks.

«Ilmjärve väide on vale,» nendib Valge. «Selles dokumendis, Buravtsevi kirjas 22. oktoobrist 1930, ei ole silpigi selle kohta, et «kogu asi oli ette võetud Pätsi kaasamiseks».»

Valge sõnul pole kinnitust Ilmjärve väidetele, et Pätsi kaasamise ja talle palga maksmise kiitis heaks ÜK(b)P Poliitbüroo ning et segaaktsiaseltsi loomise edenemisest informeeriti pidevalt Nõukogude kõrgemat juhtkonda eesotsas Jossif Staliniga.

Sovetid kukkusid läbi

Valge näitab, et Nõukogude Liit asutas naftasündikaadi majanduslikel kaalutlustel, et edendada oma naftasaaduste müüki. Soovitud tulemuse saavutamist takistas Eesti põlevkivibensiini konkurents ja välismaise bensiini sisseveotollide tõus, mille kehtestas just Pätsi valitsus.

Segaaktsiaseltsi moodustamise konsultandi amet ei saanud Pätsi kompromiteerida, sest neil aastail pidasid erapraksist peaaegu kõik riigikogu juristidest liikmed, märgib Valge. «Olukord muutus mõnevõrra 7. oktoobrist 1930, mil Päts nõustus olema Nõukogude Torgpredstvo juriskonsult. Kuid isegi see tegevus ei olnud veel teda selgelt kompromiteeriv.»

«Tasumaksmise lõpetamist näib kinnitavat ka fakt, et Nõukogude naftasaaduste müük, s.t see, mille jaoks Sojuzneft Pätsi palkas, ebaõnnestus sovettidel Eestis täielikult,» täpsustab ta.

Valge tõdeb, et Ilmjärv pole Venemaa arhiivides dokumente mitte üksnes ühepoolselt ja kriitikata kasutanud, vaid andnud nende sisu edasi moonutatult.

Märkmed: