Ajakirja Kultuur ja Elu toimetus

Eesti juurtega Soome kirjaniku Sofi Oksaneni essee „Valimiskabiinis olen ma eestlane“. Selles essees käsitleb Sofi Oksanen teravapilguliselt, vaimukalt ja analüütiliselt topeltstandardeid suhtumises natside ja kommunistide poolt toime pandud kuritegudesse ja nende ohvritesse. Ta on veendunud, et ennem valitakse paavstiks avalik lesbi kui et kommunistliku rezhiimi kuriteo ohvreid hakatakse kohtlema võrdselt natside poolt sooritatud kuritegude omadega.

Jätkame Vene propagandavalede purustamist. Majandusteadlane Lembo Tanning tõdeb artiklis “Teine maailmasõda. Euroopa probleem”, et nõudmised tõmmata ajaloole joon alla on siiani ebaõnnestunud, sest vaieldavad küsimused on selleks liiga olulised. Selles artikli juures avaldame ka Vene saatkonna poolt saadetud vastuse Kultuur ja Elu toimetuse poolt esitatud küsimusele.

Briti ajakirjanik David Wilkinsoni arvamusartikkel “Ma mäletan ja ma olen uhke”. Kuigi kommunistidele meeldib esitada müüti, et nemad päästsid maailma natsismist, ei saa see olla tõsi. Sel ajal, kui Inglismaa andis ära oma impeeriumi ja valas verd riikide vabaduse eest, ohverdas Stalin oma rahva elusid selleks, et saada endale Euroopa Impeerium.
Ajaloolane Vello Helk: Eestlased on okupandid? Venekeelses meedias tooni andvast ajalootõlgitsusest õhkub rahvuslikku vaenu.

Venekeelse Delfi ähvardused. Peale 2006. aasta 9. maid ilmus venekeelses Delfis valimatut sõimu ja ähvardusi eestlaste ja suuresti ka artikli autori Jüri Liimi aadressil.

Jaan Tamm ja Mare Kask kirjutavad õuduste majadest Tallinnas, mille seinad hoiavad kiivalt nõukogude võimu poolt kordasaadetud kuritegude süngeid saladusi.

Represseeritud lipuheiskajad on huligaanid ka Eesti Vabariigis?, küsib Enn Tarto. Autor pidas samal teemal ettekande Langenud Vabadusvõitleja Päeval teadlase ja vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestusele pühendatud XI aulakonverentsil Tartu Ülikooli aulas 24. märtsil 2007.

Keda süüme vaevab? Süüme tähendusest Eesti poliitikas ja õiguslikus praktikas kirjutab ajakirjanik Holger Kaljulaid. Autor pidas samal teemal ettekande Langenud Vabadusvõitleja Päeval teadlase ja vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestusele pühendatud XI aulakonverentsil Tartu Ülikooli aulas 24. märtsil 2007. a..

Lihula suvesõda 1941. Inimeste mälestustele toetuv Jüri Kindeli päevik Lihula sõjasuvest 1941, kui ühe inimajaloo hirmsama terroririigi poliitika lõi Eestile hingekella.

Ühe legendaarsema Võrumaa metsavenna Jaan Rootsi ja tema salga tegevusest kirjutab saatusekaaslane Kalju Aarop.
Mis juhtus Värska õppelaagris saatuslikul 13 – 14. 06. 1941? Rohkem kui 200 Eesti sõjaväelase küüditamist ja arreteerimist meenutab Hermann Tõnisson.

Kuklalasuga enesetapp“? Jüri Liimi kogutud materjalid kajastavad Türi kaksikmõrva ja Vares-Barbaruse kuklalasuga enesetapu arvatavaid seoseid. Autor pidas samal teemal ettekande Langenud Vabadusvõitleja Päeval teadlase ja vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestusele pühendatud XI aulakonverentsil Tartu Ülikooli aulas 24. märtsil 2007. a.. Samal teemal: „J. Vares-Barbaruse surm – mõrv või enesetapp?“ Rahva reageeringutest J. Vares-Barbaruse surma puhul KGB andmetel, Margit-Mariann Koppel, ajaloolane, Kultuur ja Elu nr. 4/1999, lk. 5 – 10
Soomusronglasest pallikindraliks: Vabadussõja aegset soomusrongi nr. 2 ülemat, kolonelleitnant Jaan Leppa meenutab Kanadas elav poeg Jaan Lepp jr. Jaan Lepp oli üheks Kaitseliidu rajajaid ja mees, kes viis Eesti riigi jalgpalliliitu FIFA-sse.

Ajaloost filosoofiliselt. Matemaatik Fomenko tõlgendatud impeeriumimeelne veider ajalookäsitlus on üldsuse jaoks seljatamas ajalooprofessionaalide ajalugu, kirjutab Enn Haabsaar.

Varjust välja: Sõjaajalooklubi Front Line, mille eestlastest ja venelastest liikmed on ajaloo entusiastid. Nad ei soovi ajalugu muuta, vaid teada, näha ja tunda, kuidas ajalugu muutus. Elav ajalugu ongi nende hobi.

Sündmus: 6. 04. 2007 taasavati Järvamaal Koeru kalmistul Vabadussõjas langenud ülemleitnant Hans Weinbergi hauamonument. Hans Weinberg oli üks neid tundmatuid kangelasi, kes andis oma elu selle eest, et Eesti elaks ja oleks vaba. Koeru kihelkonnast langes Vabadussõjas 35 meest, nende seas 4 liiget põlisest Põhjasõja aega ulatuvate juurtega Weinbergi perekonnast.

Põnevat lugemist ja kaasamõtlemist!

Päikeselist ja tegusat suve!

Märkmed: