Ajakiri The Economist: Toomas Hendrik Ilves on aasta tõusev täht PM
Eestlased Eestis 05 Jan 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
President Toomas Hendrik Ilves 
  Foto: Liis Treimann  - pics/2007/15012_1.jpg
President Toomas Hendrik Ilves Foto: Liis Treimann

Briti mainekas majandusajaleht The Economist nimetas Eesti presidenti möödunud aasta tõusvaks täheks Euroopa poliitilisel areenil.

Economist tõi oma tänases kolumnis välja möödunud aasta olulisemad tegijad ja suurimad läbikukkumised Euroopa selles osas, mis vaevles aastakümneid «raudse eesriide» taga.


Suurimaks tõusvaks täheks valis väljaanne Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese, keda oodatakse alanud aastal saavat endiste idabloki riikide parimaks eestkõnelejaks.

«Sarmikas, taiplik ja küüniline, see Rootsis sündinud ameerika haridusega poliitika raskekaallane on naasnud suurelt töölt Euroopa Parlamendis, et märkida oma väike riik kaardile,» kirjutab Economist.

Ilves tegi väljaande hinnangul lõppenud aastal rahvusvahelisel areenil lendstardi, edastades edukalt Lääne sõnumit oma Gruusia kolleegile Mikheil Saakašvilile («Miša, ole *** lihtsalt vait»), võludes George Bushi ja lüües klaase kokku Rootsi välisministri Carl Bildiga.

Tunnustamata kangelasteks lõppenud aastal valis Economist Leedu peaministri Gediminas Kirkilase, kelle vähemusvalitsus suutis ületada kõiki ootusi, ja tema hea sõbra, opositsiooniliidri Andrius Kubiliuse. Neid kahte pidas väljaanne haruldaseks näiteks isiklikust sõprusest ja patriotismist, mis ületavad erakondlikke huvisid.

Aasta eurokraadi tiitli pälvis eurokomisjoni energeetikavolinik, lätlane Andris Piebalgs, kes saab Economisti arvates komisjonis ühena vähestest aru nii oma valdkonna tehnilistest üksikasjadest kui ka laiemast poliitilisest dimensioonist. Samas on tal ka julgust astuda vastu Venemaa ees hirmu tundvate Euroopa suurvõimude lobile, märgib väljaanne.

Kõige murettekitavamaks trendiks peetakse aga asjaolu, et Lääne-, Musta ja Aadria mere vahel pole enam ühtegi tõeliselt tugevat reformimeelset valitsust. Selle taga nähakse ka Venemaa nn jaga-ja-valitse poliitikat oma endises mõjusfääris.

«Post-kommunistlike riikide eliite paeluvad kiired tehinguid ja isiklik kasu, mitte pikaaegsed rahvuslikud huvid. Kreml teab seda,» toonitab Economist.

Suurimaks pettumuseks lõppenud aastal nimetas Economist Poolat valitsevate kaksikvendade Kaczyńskite partei Seadus ja Õiglus (PiS) poliitilisi intriige.

Rentslipoliitika auhinna pälvib väljaandelt Ungari peaminister Ferenc Gyurcsány, kes tunnistas üles, et tema valitsus valetas rahvale, kuid keeldus sellegipoolest tagasi astuma. Samas võtmes märgiti ära ka Ungari opositsiooniliidri Viktor Orbani küüniline populism ja müstiliselt autoritaarne sotsialistlik poliitikaajamise viis.

Kõige seltsivamaks riigiks valiti «uues Euroopas» Sloveenia, kes suutis ainsana lõppenud aastal liituda eurotsooniga. Sloveenia on majandusajalehe hinnangul ettevaatlik kant: «räägivad nagu eestlased, aga tegutsevad nagu austerlased».

Suurima kaotaja tiitli pälvis aga Läänes unustatud Moldova, kes on uppumas oma allaandmismeelse poliitilise eliidi tegevuse tõttu. Kui mõnda endise kommunistlikku bloki riiki ootab kokkukukkumine, siis on see Moldova, leiab Economist.

Suurimaks küsimärgiks on Economisti hinnangul Euroopas hoogu koguv migratsioon idast läände, mis seab ELi uute liikmesriikide majanduse suure surve alla.

Hoolimata sellest, et nüüd tõusevad palgad ka Ida-Euroopas, on võimalused ja elukvaliteet Lääne-Euroopas ikka veel oluliselt paremad. Kuni seda vahet pole suudetud vähendada, kasvavad ka mured Ida rahvast tühjaks jooksmise ja Lääne ülerahvastumise suhtes, leiab Economist.

Toimetas Oliver Tiks, PM online
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus