Aegna ja Prangli vahelt leiti 42 aasta eest uppunud reisipaat ERR
Eestlased Eestis 04 Jul 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Aegna ja Prangli saare vaheliselt merealalt leiti arvatavasti 1969. aastal toonase Taksopargi töötajate lõbureisil koos üheksa inimesega põhja läinud paat, rääkis allveearheoloog Vello Mäss.

Mäss rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et eelmisel nädalal läksid allveearheoloogid äsja noorenduskuuri läbinud uurimislaevaga Mare merele, et uut tehnikat testida. Aegna ja Prangli vahelisel merealal on suured sügavused ja treeninguks sobis väikese laeva vrakk, mida juba kaks aastat tagasi põgusalt nähti.

"Nägime mere põhjas 92 meetri sügavusel üsna pisikese laevakese vrakki ja ei pööranud omal ajal sellele tähelepanu, kuna vraki piirjooned, mida sonar näitas, viitasid tema mitte kõrgele vanusele, aga me oleme huvitatud vanematest materjalidest," kirjeldas Mäss. "Saime sealt korralikud pildid ja mis me avastasime: see on ühe 42 aasta taguse traagilise mereõnnetuse otsene jälg".

Nimelt organiseeris Tallinna taksopark 1969. aasta 19. juulil oma töötajatele reisi Prangli saarele. Saar oli tollal tavainimesele raskesti ligipääsetav ja taksopargi rahvas polnud seal Mässi sõnul kindlasti käinud.

Reisi valmistati põhjalikult ette ja saarele soovijaid oli ligi 120, nende seas isegi pasunakoor.

Paatidesse pandi liiga palju inimesi

"Prangli saarelt telliti seltskonnale vastu kolm suurt motopaati. /.../ Need tulid Rohuneeme sadamasse ja hulk inimesi mahutati neile peale. Paadid koormati rängalt üle, igas paadis oli ligikaudu 40 inimest - see oli liig mis liig. Ilm oli üsna tuuline, nii et neid paate ei tahetud alguses isegi välja lasta, aga kuna see oli põhjal ettevalmistatud, luba ikkagi saadi ja paadid läksid kolmekesi merele," rääkis allveearheoloog.

Tema sõnul olid kaks paati pealt lahtised, nii et inimesed said sügaval põhjas istuda, mistõttu oli paatide raskuskese all ja nende püstivus hea. Kolmas paat oli aga täiesti uus ja tekiga ning reisijad tahtsid olla väljas värske õhu käes, ehkki paadijuht neid alla minema keelitas.

"Paadil ei olnud ka korralikku ballasti, nii et see oli väga kõrgel ja 40 inimest olid üleval, kõik tekil. Vesi pritsis ja inimesed läksid instinktiivselt juba allatuule pardasse ja külglaines minnes see paat ühel hetkel keeras põhja püsti. Inimesed, kes olid pardal, kukkusid muidugi vette," lausus Mäss.

Kaks ülejäänud paati hakkasid vettekukkunuid päästma ning appi tuli ka Vene piirivalvekaater, kes võttis päästeoperatsiooni juhtimise enda peale, seda tehti aga Mässi hinnangul käpardlikult. Paat otsustati pukseerida madalasse vette, aga kuna see oli põhjaga ülespidi, oli paadi sees õhupadi, mis seda pinnal hoidis, ning osa inimesi oli selle all.

Vrakki võiks uurida allveerobotitega

Pukseerimise käigus läks paat teist korda ümbr, õhupadi läks seest välja ja paat uppus ära. Uppunuid oli kokku 12, kolm saadi kätte, aga üheksa on kadunud tänapäevani, kirjeldas teadlane.

Ta lisas, et mitu inimest läks juhtunu tõttu vangi, asi jõudis välja isegi Moskvasse, aga paadivraki otsimiseks polnud toona võimalusi ega ka tehnikat.

"Kui me nüüd merel aparatuuri testides nägime selle vraki pilte, saime aru, et see on seesama ümberläinud paat. /.../ Ei tahaks väga kanget mürki võtta, aga kõik asjaolud viitavad sellele. See on täpselt seda tüüpi paat ja neid paate sel ajal ei uppunud sügavas meres," märkis Mäss.

Tänapäeval saab vrakki uurida allveerobotitega ja Mäss kinnitas, et seda on võimalik ka üles tõsta.

Tema hinnangul võiks edasisest uurimisest huvitatud olla ka üheksa kadunuks jäänud inimese lähedased, kuna kadunute säilmed võivad olla paadi sees.

Karin Koppel
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus