See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/ado-birgi-sunnikoha-varavat-ehib-malestuskivi/article20812
Ado Birgi sünnikoha väravat ehib mälestuskivi
29 Aug 2008 EE
Helgi Kaldma kirjutas 29. juuli ajalehes Sakala kunagise Eesti Maanõukogu esimehe ja peaministri Ado Birgi sünnikohas mälestuskivi avamisest 28. juulil Tarvastu vallas, Mõnnastes, Kulbisaare talu juures. Meile pakub artikkel eriti huvi seetõttu, et Ado Birgi pojatütar on hästi tuntud Toronto eestlanna dr Kadri-Ann Laar, kes osales ka sel tähelepanuväärsel sündmusel.
Eesti Maanõukogu esimehe ja peaministri Ado Birgi sünnikohas mälestuskivi<br> avamisel: vas. Tõnis Laar ja Ingrid Laar; par. kolmas pojatütar Kadri-Ann Laar koos Kulbisaare talu pererahvaga. Foto: Tõnis Laar<br> <br> Ado Birgi mälestuskivi. Foto: Tõnis Laar - pics/2008/09/20812_1_t.jpg
Eesti Maanõukogu esimehe ja peaministri Ado Birgi sünnikohas mälestuskivi
avamisel: vas. Tõnis Laar ja Ingrid Laar; par. kolmas pojatütar Kadri-Ann Laar koos Kulbisaare talu pererahvaga. Foto: Tõnis Laar

Ado Birgi mälestuskivi. Foto: Tõnis Laar

Kivilt eemaldasid sinimustvalge lindi Eesti riigisekretär Heiki Loot ja Kadri-Ann Laar.

„Olen vanaisa sünnikohas esimest korda, see on nii liigutav kohtumine,“ lausus Kadri-Ann Laar.
Ta kõneles oma vanaisa lugu, nagu ta seda on hiljem Eestis viibides tundma õppinud, ning jutustas riigimehe perekonna ja iseenda saatusest. Tema isa põgenes Eestist 1944. a Taani ja sealt mõni aasta hiljem Argentinasse. Pere hoidis alles eesti keele ning ka Kadri-Ann Laari lastele Ingridile, Kristile ja Erikule pole see võõras.

„Mul on väga hea meel, et mu vanaisa Eestis austatakse,“ lisas Kadri-Ann Laar.

Oma mälestuskõnes ütles riigisekretär Loot, et kuigi Ado Birk oli Eesti Vabariigi peaministri ametis ainult kolm päeva, 28.—30. juulini 1920, olles Eesti Vabariigi ajaloos kõige lühema ametiajaga peaminister, on mälestuskivi panek igati põhjendatud: see oli Vabadussõja käigus ja Eesti arengus kõige keerulisem aeg.

Mälestuskivi õnnistas apostlik-õigeusu kiriku Räpina Püha Sakariase ja Elisabeti koguduse preester Tihhon Tammes. Tarvastu vallavanem Alar Karu lubas oma kõnes hoida valla mailt kasvanud suurmehe mälestust. Kivi juurde asetasid pärja riigikogu liige Trivimi Velliste ning kodutütarde ja sõjameeste esindajad.

Avamisest võttis osa palju rahvast, peale nimetatute veel EELK peapiiskop Andres Põder ja Eesti toetaja, briti krahv Carlisle, aga ka hulk ümbruskonna inimesi, nende seas kirjanik Nikolai Baturin ja paljude filmide autor Märt Müür.

Avamisega tähistati ühtlasi Ado Birgi 125. sünniaastapäeva. Üritust ilmestas kohalik koor.
Koosviibimisel Mustla rahvamajas kõnelesid Ado Birgi elust ja tegevusest vabariigi 90. aastapäeva tähistamise töörühma juht Toomas Kiho ja Tartu Ülikooli uusima ajaloo professor Eero Medijainen. Kõnelust juhtis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak.

Lisaks kõnealusele on tänavu riigikantselei eestvõttel saanud mälestuskivi riigivanem August Rei sünnikodu Pilistveres, peaministri, eksiilis presidendi ülesandeid täitnud Aleksander Warma sünnikoht Viinistus, peaministri ja riigivanema Otto Strandmani sünnipaik Kadrina vallas, ja viimati, 16. augustil, riigisekretäri ja õiguskantsleri sünnikodu Järvamaal.

ARVAMUSED

Eero Medijainen, Tartu ülikooli ajalooprofesssor

Ado Birki ei saa võrrelda teiste Eesti riigitegelastega, sest tal oli palju probleeme. Tema tegevust ei saa tundma õppida üksnes Eestis ilmunud materjale lugedes — ta oli rahvusvaheliste sündmuste keerises ning need andsid talle erilise koha Eesti riigimeeste seas.

George Carlisle, Eesti sõber

Birgi valitsus kestis küll ainult kolm päeva, kuid see mees võitles demokraatia eest, Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse eest. Ta on väärt meie kõigi erilist austust. (Sakala/ref.EE)
Märkmed: