May 14, 2015 by kassilausuja
Aasta tagasi sõitis üks hirmunud inimlaps – teadmatusse. Hinges valu, kibedus, pettumus ja seljas pööraselt raske seljakott, pungil täis madalat enesehinnangut ja hirmu.
Nüüd on aasta möödas, olen Kuusankoskis/Kouvolas olnud juulikuust ning ilmselt jään siis ankrusse pikaks ajaks. Praegu võin kindlat tunnistada, et olen siin omaks võetud ja paljude poolt ka armastatud tohter. Jah, olen õnnelik. Minu elamine on pisike, just selline, millist olen soovinud- tuba, köök ja duširuum. Ja see kodu on täis armastus- eelkõige mu pere armastust. Lilled aknal, kardinad, pesumasin, aegajalt valutavale seljale leevenduseks Dormeo madrats, sobiv arvutilaud ning mugav töötool. Ükshaaval tõi abikaasa kõik need luksusasjad Eestimaalt kohale. Tütar ühendas ära kiirelt toimiva interneti. Ükskõik, kas ma istun arvuti taga või mõnulen voodis, alati tunnen kuidas mu koduste käed mind kallistavad............
Lugu siin https://pagulasepaevaraamat.wo...
