Õhtuleht Online

Ajaleht Aamulehti sai inspiratsiooni Tampere Teatrisuve külastava NO99 etendusest The Rise and Fall of Estonia ning tõdes, et kuigi Eesti on jälle vaba ja majanduslikult edukas, on oht, et rahvus võib kaduda lõplikult ajalukku, veel suuremgi kui Nõukogude okupatsiooni ajal.

Eesti on pingutatud optimistlik maa, kus Andrus Ansipi juhitud valitsus usub, et süngetest asjadest rääkimine lisab süngust. Seetõttu on vaja manada näole pidev naeratus ja loota, et mõnus tunne kestab jätkuvalt, alustas Simopekka Virkkula oma artiklit Aamulehtis

Eesti saavutused majanduse vallas on suured ja läikivad ja neid teatakse Tamperest kuni Taimaani. Kuid Eesti riigi olemuslik eesmärk pole mitte Skype ega ka Tallinna kerkinud pilvelõhkujad.

Eesti põhiseaduses on selgelt kirjas, mis on Eesti riigi ülesanne maailmakõiksuses. Ja see oleks Eesti rahva, keele ja kultuuri järjepidevuse tagamine.

Ehk teisisõnu: nii kaua, kuni päike loojub Läänemere tuuliste randade kohal, oleks inimlapsi, kes jääksid öösel magama eestikeelse unejutu või -laulu saatel.

Just see on Eesti põhieesmärk, kuid paraku libiseb just see käest.

Eesti iseseisvumine oli üks õnnelik ime ja kui okupatsioonivägede viimane soomuk oli Eestist lahkunud, tundus, et surmaoht rahvuse kohal on möödas.

Parakuku on läinud teisiti.

Tänavu kevadel aset leidnud rahvaloendus sundis lõpetama jutud miljonirahvast, kuna selgus, et eestlaste arv jääb alla 900 000 piiri.

Suur osa tööealisest elanikkonnast on pakkinud kohvrid ja läinud välismaale tööle, kusjuures paljud neist isegi ei mõtle enam naasmise peale.

Suur lohutus pole ka see, et Lätist ja Leedust lahkub veel enam inimesi.

Kui pole aga inimesi, siis pole ka kultuurile enam kandvat pinda. Eesti raamatute müüginumbrid on kukkunud ja ühiskonnateadlase Marju Lauristini andmetel on aktiivsete eestlastest lugejate arv vähenenud 100 000-ni. Nii näiteks tõusis eelmise aasta üheks enimmüüdud raamatuks teos, mida müüdi 3200 eksemplari.

"Eestlased pole enam lugejarahvas", tõdes Lauristin.

Kuid selle põhjus pole mitte ainult rahvaarvu vähenemine. Raamatud on Eestis kallid ja samas pole rahval eriti raha. Peab ikka oleme eriline kultuurikirg, kui pere otsustab osta lastele talvesaabaste asemel uue proosateose.

Turuloogika kohaselt muutub eesti kultuuri viljelemine üsna pea võimatuks ja juba praegu on näha, et ka eesti keele asend on muutumas.

Märkmed: