Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Trüki | Artikli juurdeKommentaar: Julgen Hermanile natuke vastu vaielda."Organisatsiooni (vabandust! assotsiatsiooni) juhatuse esimees, kelle nimi on vaatamata 12 aastat Kanadas elamisele siinsele avalikkusele tundmatu.."
--- Kas siis on eelduseks et pead olema juba "tuntud" siin ühiskonnas. Siin võid ju näppudel üles lugeda need pere nimed, kes igal pool juhatustes on. 20 aastat on minu arust samad isikud vaheldunud. Kas ainult nemad on siis teretulnud? Minul pole sellisel juhul enam mingit lootust. Ma juba 20 aastat siin olnud ja samuti "siinsele avalikkusele tundmatu". Mul on ka mitmed head tuttavad pered, kes sama kaua siin olnud ja samuti "siinsele avalikkusele tundmatud". Loodetavasti on ajad muutunud aga 20 aastat tagasi ei tundnud ma ennast sugugi siin nii oodatuna, nendes organisatsioonides. Küll olin kommunist (ps. ma pole kommunist olnud kunagi ), küll soovitati tagasi minna ja hakata Eestit üles ehitama. Pea alati oli esimeseks küsimuseks, kuna sa tagasi lähed ja et noored peaksid Eestit ehitama, miks me aga siin oleme. Sama kogemus oli ka paljudel teistel. Mis meil muud üle jäi kui jääda "siinsele avalikkusele tundmatuks". Kõigile ei jätkunud ju töökohti Eestlastega seotud kommertsettevõtetesse teenindajateks. See oli nagu ainus võimalus "siinsele avalikkusele tuntumamaks" saada.
Millest selline ärritatus uue organisatsiooni vastu. Mida Karla või Herman kardavad ?Kommentaar: Julgen Hermanile natuke vastu vaielda.
"Organisatsiooni (vabandust! assotsiatsiooni) juhatuse esimees, kelle nimi on vaatamata 12 aastat Kanadas elamisele siinsele avalikkusele tundmatu.."
--- Kas siis on eelduseks et pead olema juba "tuntud" siin ühiskonnas. Siin võid ju näppudel üles lugeda need pere nimed, kes igal pool juhatustes on. 20 aastat on minu arust samad isikud vaheldunud. Kas ainult nemad on siis teretulnud? Minul pole sellisel juhul enam mingit lootust. Ma juba 20 aastat siin olnud ja samuti "siinsele avalikkusele tundmatu". Mul on ka mitmed head tuttavad pered, kes sama kaua siin olnud ja samuti "siinsele avalikkusele tundmatud". Loodetavasti on ajad muutunud aga 20 aastat tagasi ei tundnud ma ennast sugugi siin nii oodatuna, nendes organisatsioonides. Küll olin kommunist (ps. ma pole kommunist olnud kunagi ), küll soovitati tagasi minna ja hakata Eestit üles ehitama. Pea alati oli esimeseks küsimuseks, kuna sa tagasi lähed ja et noored peaksid Eestit ehitama, miks me aga siin oleme. Sama kogemus oli ka paljudel teistel. Mis meil muud üle jäi kui jääda "siinsele avalikkusele tundmatuks". Kõigile ei jätkunud ju töökohti Eestlastega seotud kommertsettevõtetesse teenindajateks. See oli nagu ainus võimalus "siinsele avalikkusele tuntumamaks" saada.
Millest selline ärritatus uue organisatsiooni vastu. Mida Karla või Herman kardavad ?
13
2