Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Juhatuse avaldus
Tallinn 29. juuni 2012

Eesti valitsus peab panema veto Euroopa Ühendriikidele

Neljapäeval, 28. juunil toimunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse istungil arutleti arengute üle Euroopa Liidus ning kujundati välja oma seisukoht.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond väljendab oma selget vastuseisu Euroopa Liidus tõstatunud plaanile viia riikide eelarved ja maksud Brüsseli alluvusse. Eesti valijad andsid 2003. aastal toimunud referendumil loa liitumiseks Euroopa Liiduga rangelt tingimuslikult, mille kohaselt „Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest“ ning et „Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.“

Leiame, et Eesti põhiseadus, liitumisreferendumi sõnastus ning senine üldine poliitiline konsensus sätestab Eesti püsimise suveräänse riigina riikide liidus. See nõuab Eesti valitsusepoolse veto panemist Euroopa Liidu muutumisele Euroopa Ühendriikideks. Sisuliselt peab Eesti kasutama vetot fiskaaluniooni ja pangandusliidu plaanile. Igasugune edasine Euroopa Liidu olemuse muutumine ning Eesti osalemine taolises ühendriigis nõuab aga uut rahvahääletust. Meie liitumislepingus puudub vähimgi kohustus maksta võõraste riikide võlgu, Euroopa Liidu enda seadused keelavad taolise tegevuse aga üheselt.

Pöördume kõigi Eesti erakondade poole, et nad väljendaks oma selget ja konkreetset seisukohta kiiresti toimuvate ja väga põhjapanevate muutuste kohta Euroopa Liidus.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond pooldab suveräänsete Euroopa riikide tihedat majanduslikku ja poliitilist koostööd, meie hinnangul on maksu- ja eelarveotsuste loovutamine lepitamatus vastuolus suveräänsuse põhimõttega. Selle tõttu oleme paindumatult vastu järgmistele Euroopa poliitilises debatis välja käidud ettepanekutele:

- eurotsooni ühised võlakirjad;

- Eesti riigi ehk maksumaksja poolt antavad garantiid või laenud ükskõik millisele teisele riigile;

- Eesti riigi ehk maksumaksja poolt antavad garantiid või laenud ükskõik millisele ettevõttele, eelkõige pankadele, aga ka muudele rahvusvahelistele suurfirmadele;

- Eesti riigi ehk maksumaksja poolt antavad garantiid või laenud Euroopa Keskpangale võlgades olevate valitsuste või pankade toetamiseks;

- Eesti maksupoliitika otsustamise üle kontrolli või sõnaõiguse andmine Euroopa Liidu ükskõik millisele institutsioonile;

- Eesti eelarvepoliitika otsustamise üle kontrolli või sõnaõiguse andmine Euroopa Liidu ükskõik millisele institutsioonile;

- Euroopa võlakriisi leevendamine kvantitatiivse lõdvendamise ehk rahvakeeli rahatrükkimise abil Euroopa Keskpanga poolt;

- Ükskõik millised üle-euroopalistele maksud, muuhulgas finantstehingute maks, mille kehtestamine ja tühistamine ei toimu Eesti parlamendis;

- Eesti põhiseaduse muutmine, et selle varjus kaotada riigiõiguslikud takistused Eesti kujunemiseks Euroopa Ühendriikide osariigiks.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et praegust eurokriisi kasutatakse küüniliselt ära võimu edasiseks tsentraliseerimiseks ebademokraatlikesse institutsioonidesse ebademokraatlike vahenditega. Eesti valitsusel ja parlamendil puudub mandaat sellise arengu heaks kiitmiseks. Heakskiit sellistele arengutele on võrreldav eesti poliitikute käitumisega 1940. aastal. Soovime kõigi poliitiliste jõudude selget seisukohavõttu ning põhjalikku avalikku arutelu Eesti valikuvõimaluste ning otsuste üle nimetatud arengute kohta. Viimane sõna peab jääma eesti rahvale.

EKRE juhatus