Eesti Elu
RAAMATUKOGU UUDISED, 3. osa
Kultuur 29 Dec 2011 Alliki ArroEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Alates jaanuarist on raamatukogu avatud lisaks teisipäevale ja neljapäevale esmaspäevaõhtuti, kui toimub segakoori Ööbik harjutus.
Oleme avatud: E - kl 18.30-20.30, välja arvatud 16. 01., 13. 02., 19. 03., 16. 04. ja 14. 05;
T -k 12-15.00; N - kl 11.00-13.00.

Uuel aastal avame uksed 3. jaanuaril 2012.


Uusi raamatuid:


Malle Salupere. Tuhandeaastane Tartu. Kirjastus Vanemuise Selts, 2011


Raamat kutsub tartlasi ja Tartu külalisi avastama Eesti vanimat, kaunimat ja nooruslikumat linna kultuuriloolase Malle Salupere silmadega. Aastaid Tartu-teemalisi uurimusi avaldanud ja giidina tegutsenud autor on linnast ja selle ajaloost huvitatutele jutustanud kodulinna huviväärsustest veidi ebatraditsiooniliselt, püüdes olla võimalikult faktitruu, mis alati ei tule kasuks armsakssaanud müütidele.

Suurt tähelepanu on pööratud sellele, kuidas endine rikas hansalinn pärast paljusid sõdu ning Baltikumi esimese ülikooli rajamist kujunes ja jäi Eesti vaimupealinnaks, kust on pärit kõik rahvuslikud ideed ja liikumised. Samavõrd oli keiserlik saksakeelne ülikool Vene impeeriumis oluliseks teguriks mitmekülgsete kultuurikontaktide arendamisel ning euroopalike arengute süvendamisel.

Pärast 1980ndaid on see esimene seda tüüpi Tartu linna juht mittekiirustavaile uudishimulikele ja esmakordselt hõlmab see kogu linna ajalugu tänaseni välja. Mõeldud laiale lugejaskonnale kaaslaseks nii kodus kui reisil, aga ka üksikule uitajale abivahendiks jalutuskäigul vanalinnas.



Treffoonia. Ühe kooli lugu. Kirjastus Aasta Raamat, 2011


Hugo Treffneri Gümnaasium ja HTG vilistlaskogu ettevõtmisel on valminud ülevaateteos Treffoonia. Ühe kooli lugu. Raamatu, mis hõlmab endas Eesti ühe väärikama õppeasutuse koolielu aastatel 1883 - 2011, on illustreeritud rohke pildimaterjaliga. Raamatu koostajad on Indrek Ilomets, Mart Orav ja Priit Rohtmets. Teksti autorid Priit Rohtmets ja Toomas Jürgenstein, kujundaja Kalle Toompere.



Tiit Made. Kaks korda iseseisvaks: eestlaste 20. sajandi pöördepunktid. Argo, 2011


20. saj oli eestlaste tuhandete aastate pikkuses ajaloos kõige tormilisem ja meie kui rahva rahvusvahelise identiteedi fikseerimisel otsustava tähtsusega aastasada. Sajandeid teiste rahvaste tahtele allutatuna elanud eestlased rajasid 20. saj oma riigi, kasutades oskuslikult ära poliitilisi muudatusi, mis maailmas aset leidsid. Mitte ainult et kasutasid ära, vaid võitlesid lahinguväljal kätte õiguse üles ehitada oma riik. Ent jäädes sajandi keskel suurriikide omavahelise võimu- ja territooriumijagamise hammasrataste vahele, minetasid nad selle kallilt kätte võidetud, kuid mitte eriti hästi hoida osatud vabaduse ja iseolemise. Saatus pakkus eestlastele eelmisel sajandil veel teisegi võimaluse elada omaenda riigis vastavalt oma oskustele ja suutlikkusele. Jälle osati ära kasutada okupantriigi ajutist poliitilist ja majanduslikku nõrkust ning saavutada – seekord rahumeelselt – haruldane tulemus: ühe sajandi jooksul teist korda iseseisvuda. „Kaks korda iseseisvaks“ on mõeldud eelkõige abimaterjalina ajalugu õppivatele koolinoortele ja üliõpilastele, kuid ka igale ajaloohuvilisele.


Valdeko Essau. Sinimägedest Uklei ja Zedelghemi vangilaagrisse ning Ameerika vahikompaniisse. Grenader, 2011


Käesolev lugu on järjekordne Eesti sõjamehe saatus II maailmasõjas. Sõjamehetee viis Valdeko Essau 1943. a novembrimobilisatsiooni järel väljaõppele Heidelaagrisse, seejärel sattus ta Narva rindele, kus viibis kuni 18. septembrini 1944, osaledes ka veristes Sinimägede lahingutes. Edasi viis tee läbi Pärnu Saaremaale, kust evakueerus 29. septembril laevaga Saksamaale. Oktoobris jõudis ta Neuhammeri väljaõppelaagrisse. Rindele saatmisest 1945. a algul õnnestus tal pääseda, ta suunati Taani Odensesse. Päevikut on arvatavasti alustatud 1945. a suvel Uklei järve ääres asunud Eesti 1. Tagavararügemendi sõjavangilaagris. Jõulud 1945 tuli veeta juba Belgias Zedelghemi laagris. Elu nendes laagrites on Essau põhjalikult kirjeldanud. Peale vabanemist 1946. a märtsis külastas Essau Geislingeni, kus asus palju eesti pagulasi ning oli 1949. aastani teenistuses ameeriklaste vahi- ja töökompaniis.


Tiit Made. Kremlis iseseisvust toomas. Argo, 2011

Raamat viib lugeja otsustavate sündmuste keskele, mis toimusid 1989–1991 Moskvas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil ja Ülemnõukogus. Eestil oli kongressil kõigest 48 kohta ja neistki kuulus osa internatsidele. Kuid eestimeelsed rahvasaadikud tegid Kremlis ja Moskva riigiasutuste kuluaarides ära hindamatu tähtsusega töö Eesti iseseisvuse taastamiseks, sundides Nõukogude Liidu lisaks tunnistama Balti riikide okupeerimist ja salajast Euroopa jagamist natsliku Saksamaaga. Raamatu lehekülgedel avanevad nende aastate ajaloolised sündmused suuresti Moskvas tegutsenud rahvaasemike poolt meenutatuna põnevalt, kogu oma värvikuses ja dramaatilisuses.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Dec 9 2014 - Toronto Eesti Majas
Toronto Eesti Keskkooli/G jõulupuu
Dec 16 2014 - Toronto Eesti Maja , suur saal
Toronto Eesti Algkooli jõulupuu

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus

Eesti Elu Eesti Hääl Eesti Päevaleht Eesti Rada
Meie Kodu Raadio Muusikamoos Peterburi Teataja Vaba Eesti Sõna