Eestlased ja Geislingen EK
ESTO 2009 10 Nov 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Avo Suurvärav - 05. 11. 2008 Eesti Kirik

Geislingen on väikelinn Saksamaa lõunaosas. 63 aastat tagasi avati seal eestlastele põgenikelaager, millest kujunes ligi viieks sõjajärgseks aastaks nn Eesti pealinn.

Septembris kogunesid Geislingeni endised eesti kooli õpilased. Ülemaailmse kokkusaamise organiseerija oli dr Mai Madisson Austraaliast.

Mälestuskivi Geislingeni surnuaial meenutab eestlaste saatust eksiilis. Kivi kujundasid eestlastest arhitektid Kolmar ja Aren. Marmorisse raiuti esialgu Geislingenis surnud 102 eestlase nimed. Hiljem täiendati nimekirja kolmel plaadil, nüüdseks ühtekokku 154 nimega. Mälestusmärk püstitati Eesti Vabariigi aastapäeval 1949. aastal.

Selle hooldamist ja rahastamist kannab tänaseni Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis (EÜSL). Kivisse on raiutud sõnad: «Mäleta võõra vägivalla eest põgenenud ja kaugel kodumaast manalasse varisenud eestlasi!»

Selle aasta kogunemisel mälestusmärgi juures võtsid sõna EÜSLi esimees Richo Zie­minski, sekretär Meeli Bag­ger ja Mai Madisson. Lõpetuseks pidas E.E.L.K. Saksamaa praost Merike Schümers-Paas väga südamliku palveteenistuse.
Geislingeni eestlaste põgenikelaager eksisteeris 1945. a oktoobrist 1950. a 24. juunini ja oli koduks ligi 5000 eestlasele. Neli nädalat pärast laagri avamist (6.11.1945) ilmus esimene number laagri ajalehest Eesti Post. 1947 märtsist lisandus ajaleht Pildipost.

Lisaks ajalehtedele anti välja kooli- ja lauluraamatuid, noote jm. 19. novembril alustas õppetööd algkool, detsembris ka gümnaasium. Laagris loodi tööstuskool.
Noored moodustasid oma organisatsioonid. 16. nov 1945 loodi skautide ja gaidide ühing, ka noorte meeste ja naiste kristlikud organisatsioonid. Laagris tegutses postiteenistus kuni oma kirjamarkideni välja. Kahasse kohaliku luterliku kogukonnaga kasutati Stadtkirche’t ja peeti jumalateenistusi ning tähistati kiriklikke sündmusi. Asutati teater, sümfooniaorkester ja koorid.
Aga siis algas väljarändamine. Venetsueela, Kanada, USA, Austraalia ja teiste riikide esindajad külastasid laagrit, tutvustades töövõimalusi oma kodumaal. Ka Nõukogude Liidu ohvitserid käisid laagris ja kutsusid eestlasi tagasi pöörduma sünnimaale. Eestlased asusid otsima uut kodumaad, põhiliselt ülemeremaadele.
Hiljem laager likvideeriti. Käesoleva aasta seisuga elab Geislingenis veel 15 eestlast.

Ajalehes Eesti Rada nr 5, september 2008, ilmunud Meeli Baggeri artiklit on refereerinud väljaande Tallinna korrespondent Avo Suurvärav
 
    Trüki   E-post   FB     
28 May 2016 08:19
Kultuurifestival “Apropos... Eesti” Karlsruhes Eesti Rada
28 May 2016 08:15
Kultuuripäevad Bonnis tegid hingele pai Eesti Rada
28 May 2016 08:11
Kõige hõivatum naisdirigent maailmas on Kristiina Poska Eesti Rada
28 May 2016 08:08
Els Oksaar – teadlane, kes propageeris mitmekeelsust Eesti Rada
28 May 2016 08:03
Lõimeleer ootab välismaal elavaid eesti noori pärimuskultuuri laagrisse Eesti Elu
28 May 2016 07:58
Liisi Rohumäe kogub infot ja ideid eelseisva Eesti-Kanada teatriprojekti jaoks Eesti Elu
28 May 2016 07:50
Akadeemiline cantuseõhtu on tulemas! Külakostiks Rotalia meeskoor Eestist! Eesti Elu
28 May 2016 07:47
No Home To Go To: The Story of Baltic Displaced Persons, 1944-1952 Estonian Life
28 May 2016 07:42
May 9th revisited, not a unifying event (II) Estonian Life
28 May 2016 07:38
MÜ 2016 külaline Urve Sinijärv Eesti Elu
28 May 2016 07:29
MIDA PRESIDENDIKANDIDAADID PEAKSID ENDALT KÜSIMA Eesti Elu
27 May 2016 20:28
Eesti Hääl mai 2016
27 May 2016 08:13
PLMF PALUB TEID HOOGU ANDMA EESTI NOORTELE MUUSIKATALENTIDELE JA KUTSUB LÄHENEVATELE FESTIVALIDELE
26 May 2016 19:47
Ringing of the eaglets Merikotkas Estonia (1)
26 May 2016 16:57
Prantsuse suursaadik andis neljale Eesti kultuuritegelasele rüütlikraadi
26 May 2016 12:16
Why the standoff between the U.S. and Russia is here to stay
26 May 2016 12:08
Minister of Defence Hanso: NATO’s “open door policy” will continue
26 May 2016 12:04
Talk of CIA Black Site in Lithuania Resurfaces
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus