Jüri Kuuskemaa Pätsi monumendist: uue presidendi motoks ei tohi saada "Ma ei lähe!"
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
arno25 Jan 2017 07:03
Ma olen Jüri Kuuskemaast kui kultuuriinimesest seni ikka lugu pidanud kuid tema siinne sõnavõtt talle küll au ei tee. Nimetada avalikult rahva seas toimuvat arutelu Pätsi teenete üle nii Eesti Riigi loomisel kui mahamängimisel ja labasel lammutamisel vaidlemiseks või mis veel labasem VIRISEMISEKS on rohkem kui liig.
Ka lause nagu maksnuks Konstantin Päts oma presitendiks oleku eest kallimat hinda kui kümned ja kümned tuhanded tema tegevuse või tegemata jätmise pärast aastatel 1940 kuni okupatsiooni lõpuni hukkunud eestlased on pehmelt öeldes kohatu, et mitte öelda rohkemat. Ja arukam olnuks mitte meenutada MILLE eest K. P. tsaariajal vangis oli ja J. Staliniga Krestõs koos jalutas ... Mul on lihtsalt ebameeldiv erudeeritud inimesega sellise artikli üle polemiseerida mis tema leksikonis on virisemine.
vaatleja25 Jan 2017 07:59
President Pätsi monumendi mitte rajamine ja riigikogu poolt valitud presidendi Kersti Kaljulaiu (di) keeldumine võib luua Eesti Vabariigi elanike, kodanike ja tulnukate ja maalaste erinevate kihtide vahel enne olematu sidusa ühtsuse võimaluse.
Ja nii saavadki käima EKRE ja sotsid, inetellektuaalid ja matsid, eestlased ja venelased üheskoos ühes karjas, kui parafraseerida üht aegunud aegumatut raamatut.
Ärgem magame maha võimalust ühiskonna sidususe taasloomiseks härrad seltsimehed ja prouad seltsinaised.
personaalpensionär25 Jan 2017 12:43
Ja kellega on siis tegemist?
http://vapsid.weebly.com/pauml...
Mati Pungas27 Jan 2017 05:34
Sündmusterohke jaanuarikuu lõpp lumevaesel talvel
Nüüd on Eestis Jõulupidu ja puhkepäevad lõppenud ning ristiinimesed on tööl;
I osa
Alustan kõige probleemsemast sündmusest:
- kunstiajaloolane hr. Jüri Kuuskemaa selgitab, et Eesti Vabariigi esimese Presidendi K. Päts`i monumendi loomise arutelus on tekkinud kahetsusväärne seik, - kui võimaliku mälestusmärgi loomise ning avamise kohta on EV President K.K. väljendanud - „oma järjekordsest keeldumisest“;
Hr. J.Kuuskemaa leiab, et „...uue EV presidendi motoks ei tohi saada „Ma ei lähe...!““

Nüüd taustast lühidalt; - sest kui tolleaegne EV President K.Päts käitus sisuliselt ainuisikuliselt, - kui ta juunis 1940.a allus koheselt tingimusteta J.Stalini emissari kindral Zhdanov`i ultimaatumile - „...luua uus valitsus tema /Moskva/ nimekirja järgi ja vana seaduslik EV Valitsus tagandada koheselt...“, siis sellega „hävitas“ EV President K. Päts Eesti Vabariigi seaduslikku riiklust ning - „ühe suletõmbega /s.o. „oma allkirjaga“ / saatis Vene NKVD käsutusse hävitamiseks“ - hinnanguliselt 1700 parimat Eesti Vabariigi ohvitseri koos perekondadega, samuti kogu riigi politsei ning kaitsepolitsei koosseisu koos perekondadega ja eelneva kahekümne aasta Eesti Vabariigi eelmised valitsuste koosseisud, samuti Eestis viibivad EV diplomaadid...ja intelligentsi esindajad.
See on see Zhdanov`i ultimaatumile „allakirjutus“, milles praegu Eesti rahvas peab President K. Päts`i süüdlaseks ja sellega teostati inimsusevastased kuriteod Eesti Vabariigi ja Eesti rahva vastu.
Ka ERR -programmis oli hiljuti avalik arutelu - K.Päts`i mälestusmärgi rajamise osas – Eesti ajaloolaste, politoloogia professorite, poliitikute vahel, -“kus ühest lahendust ei leitud...!“

Ka minu arvamus on, et „see mälestusmärk“ peab kajastada kas nelikut „ Poska-Vilms-Konik-Päts“ või veelgi suuremat gruppi 1918.aasta Eesti tolleaja väärikatest poliitikutest.

Lugupidamisega
Mati Pungas, reedel 27. jaanuar 2017.a
arvan28 Jan 2017 14:56
Nii J.Kuuskemaa kui K.Päts esindavad ja teostavad oma isiklikku arvamusvabadust mis iseloomustavad(-sid) eelkõige ISEENNAST eraisikuna. (kusjuures K.Pätsi osas reserveerin selle kommentaari sisu kuna K.Pätsi poolt allakirjutatud dokumenti pole siinolev kommenteerija näinud...).
Nimetatud kuupäeval polnud K.Päts niiehknaa EW Presidendi ametivolitustega isik...
Enn Paju07 Feb 2017 05:06
Olen ikka nautinud Jüri Kuuskemaa huvitavaid ekskursioone ajalukku, mis
meie väikest rahvast on igati rikastanud.
Ka meie lähi-ajaloo (100a.-11000st)
poleemika-keskmesse on tõusnud võimalik omariikluse sündi tähistav monument.
Kõigepealt täpne teemakäsitlus-1918!
Kahe esimese lausega on oluline öeldud - miks Pätsi välja-arvamine Päästekomitee hulgast oleks ebaõiglane. Väidetakse-on väärikamaid
(vaadeldes pikemat perioodi). On,kuid
keegi neist ei pannud oma elu kaalule
nagu Päts, Vilms ja Konik.
Päts istus korduvalt vangis, Vilms lastigi Keiserliku Saksamaa sõdurite poolt Helsingis 1918.a mais maha, kui ta oli läinud taotlema Eestile diplomaatilist tunnustust. Kus oli demokraatia siis?
Rootsi Kuningriigis, äsja vabanenud
Norras, kaugel Inglismaal? Olid seisus-
likud valitsejad ja valitsetavad (vabad
de jure,tegelikult mitmeti orjastatud).
Meie ajaloo-korüfeedele Tammele,
Valgele ja Ilmjärvele, kes on väitnud
K.Pätsi kuritegelikke valikuid 1939.
ja 1940.a.-tel (ka tegemata otsuseid)-soovitan võrdleva ajaloo arvutust Poola
näitel, kes hakkas vastu nii Hitlerile
kui ka Stalinile. Siin pole spekulatsioone
"maast ja ilmast''.
Avage Wikipedia. NSVL-i kätte langes 6.5 milj. poolakat. 1.5 milj küüditati Siberisse, 15000 vangivõetud Poola ohvitseri,arsti, teadlast, inseneri, vaimulikku ja kooliõpetajat mõrvati 1940.a kevadel
Katynis,Mednojes ja Harkovis kuklalasuga.Jagades 6,5 milj. meie 1,1
milj,-ga saame 17%,mis oleks meie
analoogilste kaotuste arv: u.2500 mõr-
vatut ja 250 000 küüditatut.
Need on arvud, milles Pätsi oleks süüdistatud vastuhaku korral (unustamatu kättemaks iseseisvuse eest).
Ajaloogurmaanid, lugegem äsja-ilmunud "Romanovid 1613-1918"ja
meie omariikluse sündi saab hinnata
lausa globaalselt pinnalt. Ime !
Enn Paju07 Feb 2017 05:29
Vabandan-muidugi 1,1/16,5=17%
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Enn Paju (05:06)
Enn Paju07 Feb 2017 05:42
Veelgi lähenedes matemaatilisele tõele
1.1/6,5=16,92%
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Enn Paju (05:06), Enn Paju (05:29)
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus