Eestluse tulevik – must lagi või sinine taevas? Eesti Elu
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
väljarännanu10 Jan 2017 18:13
Ei ole nõus osaga, milles kiidetakse Eestist väljarändanuid kui eestluse hoidjaid. Oma kohalikus kohas võivad nad tõesti eestlust natuke hoida, aga pikemas perspektiivis pole mingit vahet kas su järeltulijate assimileerumine kohalike hulka toimub esimese või kümnenda põlvkonna jooksul - ega ta tulemata jää. Eesti jaoks on nad siiski kadunud.
Ants Erm11 Jan 2017 02:01
Eks välarändajid on ka mitmesuguseid, aga aravn siiski, et enamus neist, vaatamata, kas nad plaanivad eestisse tagasi tulla või mitte, jäävad ikka oma juurtega Eestiga seotuks - ja meie, kodueestlaste ülesanne on aidata kaasa nende sidemete hoidmise lihtsustamiseks, samuti tagasipöördumise lihtsustamiseks.
Anne Hansberg11 Jan 2017 06:08
Tõsi ta on, Eestimaa on see ainuke koht maamunal, kus eesti keele kehtestamine riigikeelena on meie ainuõigus. Väikeriigi elanikuna on meil tihti vajadus osata ka mõnda muud maailmas enim kasutatavat keelt, kuid emakeel on meile vajalik nagu õhk mida me hingata. Teiste keelte osas on tähtis paika panna piirid, kus me emakeele kasutamisel ei tee järeleandmisi, et eesti keele kasutamine Eestimaal oleks jätkusuutlik ka 100 aasta pärast.
väljarännanu11 Jan 2017 08:02
Oma eluajal jäävad juurtega seotuks (st külastavad mõnikord ja loevad lehti - ei maksa nägu teha et see on tohutu abi Eestile). Lapsed ja lapselapsed assimileeruvad. Väljarändamine on Eestile katastroof - neid Eesti aitajateks tembeldada on ülim naiivsus. Rohkem aitab Eestit umbkeelne venelane, kes seal makse maksab ja lapsed eestikeelseteks kasvatab.
uustulnu(kas) Lembit Tork14 Jan 2017 11:06
Positiivne artikkel. Tänud! On aga raske prognoosida, mis proportsioonis väljarännanud eestlastest saavad kunagi tulema tagasi, sest maailm muutub üha kiiremini, fiat-rahandussüsteem tõotab kokku variseda, meil on ilmselt tulemas suuri üllatusi (saab näha mis Trump-iga juhtub jne), mispärast 'koju' naasemine võib osutuda mitte ainult majanduslikult mõtekaks, vaid ka (nagu oli minu puhul, kes sündisin väljapool Eestit) psüholoogiliselt vajalikuks. Kokkukuuluvusetunde pärast, mida olemuslikult rohkem atomiseeritud ühiskonnad ei pruugi piisavalt pakkuda. Ka üldfilosoofilisest seisukohast: räägitakse helgest diversiteedist, arusaamata, et äkki tegelikus 'suuremas pildis', s.t. maailma mastaabis, peaks see mõnikord tähendama ohus kohalike omapärade suhteliselt maksimaalset säilitamist- nagu siin hapras Eesti väikeriigis. Just selleks, et tulevikus iga riik ja iga suurlinn ei muutuks samalaadselt üksluiseks, 'beezhiks', mis lõpuks tühistab ideed: 'erinevused rikastavad'. Seda irooniat ja paradoksi ei oska või ei taha paljud meie importeeritud ideoloogiatega kaasaminejatest arvamusliidrid veel taibata. Minu arust see on see mustkomöödia, milles hetkel elame.
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus