Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Üht lepingu osapoolt enam polegi
Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes vaid Nõukogude Liidu õigusjärglaseks, mitte aga Tsaari – Venemaa või siis Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega Eesti Wabariik Tartu rahu sõlmis. Nõukogude Liit loodi 1922. aasta 30. detsembril.
Näiteks omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane…
Ka USA-l puudub siiani seisukoht Tartu rahu suhtes. 90-ndate algul teatati, et eestlastel pole vaja ajaloolistest nüanssidest kinni pidada. Vaevalt ka ÜRO või mõni rahvusvaheline kohus Tartu rahu enam kehtivaks peab.
Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes vaid Nõukogude Liidu õigusjärglaseks, mitte aga Tsaari – Venemaa või siis Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega Eesti Wabariik Tartu rahu sõlmis. Nõukogude Liit loodi 1922. aasta 30. detsembril.
Näiteks omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane…
Ka USA-l puudub siiani seisukoht Tartu rahu suhtes. 90-ndate algul teatati, et eestlastel pole vaja ajaloolistest nüanssidest kinni pidada. Vaevalt ka ÜRO või mõni rahvusvaheline kohus Tartu rahu enam kehtivaks peab.
0
1Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik on pärast Oktoobrirevolutsiooni VSDT(b)P ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei koalitsioonivalitsuse poolt moodustatud riik, mida kuni 31. jaanuarini 1918 nimetati Venemaa Nõukogude Vabariik ja pärast 1937. aasta konstitutsiooni vastuvõtmist muudeti nimetus Venemaa Nõukogude Föderatiivseks Sotsialistlikuks Vabariigiks (Vene NFSV). 30. detsembril 1922. aastal Moskvas toimunud I NSV Liidu Nõukogude Kongressil võtsid kongresssi saadikud vastu otsuse Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liidu moodustamisest, mille üheks asutajaks oli Vene NFSV. 1991. aastal pärast NSV Liidu lagunemist moodustati Vene NFSV'st Venemaa Föderatsioon. Venemaa Föderatsioon on tunnistanud ennast NSV Liidu õigusjärglaseks ja seda pole keegi vaidlustanud.
Seega Venemaa Föderatsioon on Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariikgi õigusjärlane.
Seega Venemaa Föderatsioon on Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariikgi õigusjärlane.
1
0Tartu rahuleping teatavasti sõlmiti EESTI DEMOKRAATLIKU VABARIIGI VALITSUSe ja
VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU vahel.
Vt: http://www.eestivabariik.org/e...
VENEMAA SOTSIALISTLIKU FÖDERATIIVSE NÕUKOGUDE VABARIIGI RAHVAKOMISSARIDE NÕUKOGU vahel.
Vt: http://www.eestivabariik.org/e...
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Kaspar Rammo (05:08)
Järjepidevus ei ole absoluutne. Nii on ka Venemaa Föderatsioon Nõukogude Liidu õigusjärglane vaid teatud küsimustes
(tuumalepped, võlad jne). Vene NFSV õigusjärgsust pole praegune Venemaa aga mitte kunagi deklareerinud...
Samuti on ebaselge, mis järjepidevus on Eesti Vabariigil.
1934. aasta 12. märtsil tuli sõjaväelise riigipöörde tulemusena, mida toetas ka polpol ja kiitis heaks Nõukogude Liit, Eestis võimule ebaseaduslik režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Lisaks veel 1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne.
Otto Tiefi 1944. aasta valitsus, mida ükski riik või organisatsioon maailmas ei tunnustanud, lähtus 1934. aasta ebaseaduslikule riigipöördele eelnenud olukorrast.
Vaatamata eeltoodule oli Eesti Wabariik Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
(tuumalepped, võlad jne). Vene NFSV õigusjärgsust pole praegune Venemaa aga mitte kunagi deklareerinud...
Samuti on ebaselge, mis järjepidevus on Eesti Vabariigil.
1934. aasta 12. märtsil tuli sõjaväelise riigipöörde tulemusena, mida toetas ka polpol ja kiitis heaks Nõukogude Liit, Eestis võimule ebaseaduslik režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Lisaks veel 1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne.
Otto Tiefi 1944. aasta valitsus, mida ükski riik või organisatsioon maailmas ei tunnustanud, lähtus 1934. aasta ebaseaduslikule riigipöördele eelnenud olukorrast.
Vaatamata eeltoodule oli Eesti Wabariik Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
0
1Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10)
Venemaa Fõderatsioon on ise Nõukogude Liidu õigusjärglust deklareerinud, ei mäleta seal mingeid reservatsioone, google.ru on abiks.
Päts tegutses 1934. aastal rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 vastu võetud Põhiseaduse täiendamise seaduse II osa ja tollal kehtinud seadute alusel, seega seaduslikult. Lisaks kiitis rahvas tema tegutsemise tagantjärele heaks.
Pole vaja seda uusvapside jaburat riigipöörde juttu ajada... ja 1930-nendate aastate sisepoliitiliste võitluste tänapäeval edasi võitlemine on häbiväärne tegevus, Eesti Vabariigi hävitamine ning vesi ENSV apologeetide veskile.
Otto Tiefi 1944. aasta valitsus nimetati ametisse lähtuvalt kehtivast, so 1938. aasta põhiseadusest. Kui ei usu, siis palun vaata siia: http://www.ra.ee/dgs/browser.p...
Ühelgi välisriigil pole asja Vabariigi Valitsuse tunnustamise või mittetunnustamisega, Vabariigi Valitsus lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest jt seadustest. Seaduslikuks valitsuseks muudab ta seadustele vastav ametise astumine ja seadustele vastav tegutsemine, mitte kellegi "tunnustus".
Tiefi valitsuse ja järgnevate Vabariigi Valistuste dokumendid on internetis vabalt kättesaadavad, 1934. aasta eelsest "olukorrast" lähtumist ei leia küll kuskilt.
Muide, Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all.
Päts tegutses 1934. aastal rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 vastu võetud Põhiseaduse täiendamise seaduse II osa ja tollal kehtinud seadute alusel, seega seaduslikult. Lisaks kiitis rahvas tema tegutsemise tagantjärele heaks.
Pole vaja seda uusvapside jaburat riigipöörde juttu ajada... ja 1930-nendate aastate sisepoliitiliste võitluste tänapäeval edasi võitlemine on häbiväärne tegevus, Eesti Vabariigi hävitamine ning vesi ENSV apologeetide veskile.
Otto Tiefi 1944. aasta valitsus nimetati ametisse lähtuvalt kehtivast, so 1938. aasta põhiseadusest. Kui ei usu, siis palun vaata siia: http://www.ra.ee/dgs/browser.p...
Ühelgi välisriigil pole asja Vabariigi Valitsuse tunnustamise või mittetunnustamisega, Vabariigi Valitsus lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest jt seadustest. Seaduslikuks valitsuseks muudab ta seadustele vastav ametise astumine ja seadustele vastav tegutsemine, mitte kellegi "tunnustus".
Tiefi valitsuse ja järgnevate Vabariigi Valistuste dokumendid on internetis vabalt kättesaadavad, 1934. aasta eelsest "olukorrast" lähtumist ei leia küll kuskilt.
Muide, Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all.
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Kaspar Rammo (05:08), Kaspar Rammo (05:16)
Aga Venemaa Föderatsioon ei ole end kunagi Vene NFSV õigusjärglaseks tunnistanud, millega Eesti Wabariik Tartu rahu sõlmis...
Kui EW pagulaspoliitikud üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud, sest Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud, samas on Rahvasteliitu mittekuulunud Valgevene NSV ning Ukraina NSV ja Rahvasteliidust 1939. aastal välja visatud Nõukogude Liit ÜRO asutajaliikmed.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja olukorras. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola, Tšehhoslovakkia jt riikide eksiilvalitsused Londonis, mis hiljem ühinesid Atlandi Hartaga.
Samaaegselt Johannes Varese ametisse nimetamisega, saatis president Päts dr Hjalmar Mäe oma eriesindajaks Saksamaale.
1941. aasta mais moodustati Soomes sealse sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehr toetusel Eesti Vabastamise Komitee eesotsas dr Mäega. EVK poolt määrati dr Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
Aga 1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik või rahvusvaheline organisatsioon neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Rootsis ja Norras peeti neid klubideks või harrastuteatriteks, kus härrasmehed teinekord stiiliõhtuid korraldavad. Siit lähtuvalt kannab selliste valitsuste järjepidevust näiteks teater NO99...
Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Nn suursaadik USA-s ei esindanud mitte EW-d, vaid selle ideed.
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps.
Kui EW pagulaspoliitikud üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud, sest Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud, samas on Rahvasteliitu mittekuulunud Valgevene NSV ning Ukraina NSV ja Rahvasteliidust 1939. aastal välja visatud Nõukogude Liit ÜRO asutajaliikmed.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja olukorras. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola, Tšehhoslovakkia jt riikide eksiilvalitsused Londonis, mis hiljem ühinesid Atlandi Hartaga.
Samaaegselt Johannes Varese ametisse nimetamisega, saatis president Päts dr Hjalmar Mäe oma eriesindajaks Saksamaale.
1941. aasta mais moodustati Soomes sealse sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehr toetusel Eesti Vabastamise Komitee eesotsas dr Mäega. EVK poolt määrati dr Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
Aga 1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust, mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik või rahvusvaheline organisatsioon neid ka ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Rootsis ja Norras peeti neid klubideks või harrastuteatriteks, kus härrasmehed teinekord stiiliõhtuid korraldavad. Siit lähtuvalt kannab selliste valitsuste järjepidevust näiteks teater NO99...
Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Nn suursaadik USA-s ei esindanud mitte EW-d, vaid selle ideed.
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps.
0
1Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53)
Vene NFSV on üks NSVL asutajatest, seega NSVL eellane. NSVL pole mingit vajadust ennast Vene NFSV õigusjärglaseks tunnistada.
Pealegi vaata "baaside lepingu" preambulit, sel on selgelt öeldud: "Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja N.S.V.Liidu Ülemnõukogu Presiidium teiselt poolt ... tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920.a. ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping 4. maist 1932.a. on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks..."
Rahvasteliit selleks likvideeritigi, et saada lahti tülikatest NSVL poolt okupeeritud riikidest... kõik muu tuleneb juba sellest ja tegelikult ei puutu asjasse.
Millise rahvusvahelise õiguse normi või tava järgi saab eksiilvalitsusi moodustada vaid sõja ajal? Kellega peab selleks sõjas olema? Ja kuidas see Vabariigi Valitsusse puutub? Vabariigi Valitsus moodustatakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse jt seaduste alusel. Dr. Mäe "Ajutine Valitsus" küll kuidagi Põhiseaduse, Vabariigi Presidendi asetäitmise seaduse ja Valitsemise korraldamise seaduse raamidesse ei mahu, st pole seaduslik.
August Rei oli Otto Tiefi valitsuse välisminister 31. detsembril 1944 kuni 9. jaanuarini 1945 ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, ühtegi neutraalvete valitsust tema moodustanud pole.
Maurer oli vabariigi Valitsuse portfellita minister ja Peaministri asetäitja 21. aprillist 1944 kuni 18. septembrini 1944. Hiljem üritas Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu kokku saada ja ennast Presidendi Asetäitjaks valida lasta, aga see kukkus läbi. Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu on otsusevõimeline, kui koos on kõik tema liikmed, kuid sellel üritusel osales ainult neli liiget. Ühtegi neutraalvete valitsust tema moodustanud pole ja sellised neutraalvete valitsused ei puutu ka asjasse.
Veelkord: Vabariigi Valitsus moodustatakse ja tegutseb Eesti Vabariigi Põhiseaduse jt seaduste alusel. Mingisugused absurdsed tunnustused jms asjasse ei puutu.
Pealegi vaata "baaside lepingu" preambulit, sel on selgelt öeldud: "Eesti Vabariigi President ühelt poolt, ja N.S.V.Liidu Ülemnõukogu Presiidium teiselt poolt ... tunnustades, et rahuleping 2. veebruarist 1920.a. ning mittekallaletungi ja tülide rahulisel teel lahendamise leping 4. maist 1932.a. on endiselt nende vastastikuste suhete ja kohustuste kindlaks aluseks..."
Rahvasteliit selleks likvideeritigi, et saada lahti tülikatest NSVL poolt okupeeritud riikidest... kõik muu tuleneb juba sellest ja tegelikult ei puutu asjasse.
Millise rahvusvahelise õiguse normi või tava järgi saab eksiilvalitsusi moodustada vaid sõja ajal? Kellega peab selleks sõjas olema? Ja kuidas see Vabariigi Valitsusse puutub? Vabariigi Valitsus moodustatakse Eesti Vabariigi Põhiseaduse jt seaduste alusel. Dr. Mäe "Ajutine Valitsus" küll kuidagi Põhiseaduse, Vabariigi Presidendi asetäitmise seaduse ja Valitsemise korraldamise seaduse raamidesse ei mahu, st pole seaduslik.
August Rei oli Otto Tiefi valitsuse välisminister 31. detsembril 1944 kuni 9. jaanuarini 1945 ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, ühtegi neutraalvete valitsust tema moodustanud pole.
Maurer oli vabariigi Valitsuse portfellita minister ja Peaministri asetäitja 21. aprillist 1944 kuni 18. septembrini 1944. Hiljem üritas Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu kokku saada ja ennast Presidendi Asetäitjaks valida lasta, aga see kukkus läbi. Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu on otsusevõimeline, kui koos on kõik tema liikmed, kuid sellel üritusel osales ainult neli liiget. Ühtegi neutraalvete valitsust tema moodustanud pole ja sellised neutraalvete valitsused ei puutu ka asjasse.
Veelkord: Vabariigi Valitsus moodustatakse ja tegutseb Eesti Vabariigi Põhiseaduse jt seaduste alusel. Mingisugused absurdsed tunnustused jms asjasse ei puutu.
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Kaspar Rammo (05:08), Kaspar Rammo (05:16), Kaspar Rammo (09:35)
Juhul kui Venemaa Föderatsiooni õigusjärgsus NLiidu suhtes oleks absoluutne, siis oleks Venemaa Föderatsioon ka kõigi endiste liiduvabariikide õigusjärglane. Kuna nõukogude võim võttis Vene NFSV-lt omakorda territooriume ja kinkis neid teistele liiduvabariikidele, näiteks Krimm, Putivli piirkond, osa Donbassist Ukraina NSVL-e, siis peaks Ukraina need alad tagastama.
Õigusjärglane ollakse siiski konkreetsetes valdkondades, näiteks ka neis küsimustes, mis puutuvad liitlaste kokkuleppeid aastatel 1939 – 47, ka Teherani, Jalta, Potstami jt. konverentside otsused, mis panid muuhulgas paika Baltikumi staatuse ja ei pidanud Tartu rahu millekski. Ka Nürnbergi tribunal, mis on ÜRO Haagi tribunal eelkäija, käsitles Baltikumi Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa ja mis oli seega agressioon.
Eesti Vabariik lahkus Nõukogude Liidu koosseisust 1991. aasta 6. septembril lähtudes selle konstitutsioonilisest õigusest, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see Austria (1954.a.) ja Saksamaa (1990.a.) puhul oli.
Juhul kui Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes ka Vene NFSV õigusjärglaseks, siis on olemas “Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”, mis on vastu võetud 12.01.1991, ja mille on allkirjastanud Jeltsin ja Rüütel.
1991. aasta jaanuaris sõlmitud „Lepinguga riikidevaheliste suhete aluste kohta” said Eesti ja Venemaa õiguslikud suhted uue aluse. Kuivõrd on puudutatud sama reguleerimisvaldkonda, on määrav hilisem kokkulepe (suhete aluste leping, 1991) varasemast mööda minnes (Tartu rahuleping, 1920).
Õigusjärglane ollakse siiski konkreetsetes valdkondades, näiteks ka neis küsimustes, mis puutuvad liitlaste kokkuleppeid aastatel 1939 – 47, ka Teherani, Jalta, Potstami jt. konverentside otsused, mis panid muuhulgas paika Baltikumi staatuse ja ei pidanud Tartu rahu millekski. Ka Nürnbergi tribunal, mis on ÜRO Haagi tribunal eelkäija, käsitles Baltikumi Nõukogude Liidu seadusliku osana, mida okupeeris Saksamaa ja mis oli seega agressioon.
Eesti Vabariik lahkus Nõukogude Liidu koosseisust 1991. aasta 6. septembril lähtudes selle konstitutsioonilisest õigusest, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see Austria (1954.a.) ja Saksamaa (1990.a.) puhul oli.
Juhul kui Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes ka Vene NFSV õigusjärglaseks, siis on olemas “Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping”, mis on vastu võetud 12.01.1991, ja mille on allkirjastanud Jeltsin ja Rüütel.
1991. aasta jaanuaris sõlmitud „Lepinguga riikidevaheliste suhete aluste kohta” said Eesti ja Venemaa õiguslikud suhted uue aluse. Kuivõrd on puudutatud sama reguleerimisvaldkonda, on määrav hilisem kokkulepe (suhete aluste leping, 1991) varasemast mööda minnes (Tartu rahuleping, 1920).
0
1Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44)
Tuleme ikka maa peale tagasi, territoorium pole veel riik. Endised NSVL liiduvabariigid olid kas NSVL asutajaliikmed, hiljem liitunud või okupeeritud ja annekteeritud alad, nagu näiteks Eesti. Jah, teoreetiliselt on kõik NSVL asutajaliikmed ja hiljem liitunud NSVL õigusjärglased. Praktilielt on Venemaa ennast tunnistanud NSVL ja sellega ka Vene NFSV õigusjärglaseks, keegi seda vaidlustanud pole. Teiste NSVL asutajaliikmete ja hiljem liitunute kohta ei tea ning see pole ka meie asi. NSVL õigusjärglus on Venemaa ning teiste NSVL asutajaliikmed ja hiljem liitunute omavaheline asi, okupeeritud ja annekteeritud riikidesse see ei puutu.
Kõikide kehtinud õiguskordade, kõigi riikide rahvusliku õiguse, rahvusvahelise õiguse ja kirikuõiguse aluseks on põhimõte, et iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Seda õiguskordade olemusele vastavat olukorda võikski nimetada kontinuiteediks ehk järjepidevuseks. Nii leiab kontinuiteediprintsiip näiteks väljenduse rahvusvahelises õiguses ja rahvuslikus avalikus õiguses selles, et õigussuhete järjepidevuse huvides käsitletakse riike juriidiliste isikutena. Nii jäävad riigid vaatamata oma rahvastiku pidevale muutumisele ja vaatamata konstitutsioonilistele muutustele iseendaga identseks. Siit tuleneb muu seas ka seda, et Pätsi 1934. aasta "riigipööre" ei muutnud Eesti Vabariiki olematuks või järgnevat õiguskorda õigustühiseks, kuid Eesti Vabariik ei astunud kounagi NSVL kooseisu, sest Nõukogude Liit okupeeris 17. juunil 1940 sõjaliste vahenditega Eesti Vabariigi maa-ala ning tema esindaja survel ja otsesel ettekirjutusel nimetati 21. juunil 1940 ametisse uus "valitsus". See uus "valitsus" oli juba ENSV valitsus ja ei oma mingit juriidilist sidet Eesti vabariigiga. Ex injuria jus non oritur. Küll aga tuleneb eeltoodust Vene NFSV -> NSVL -> Venemaa Föderatsiooni õigusjärglus.
Tunnustamisest veekord - Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsiooni 3 artikli esimene lause ütleb sõnaselgelt: „The political existence of the state is independent of recognition by the other states.“ (ehk riiklus ei sõltu selle tunnustamisest või mitte tunnustamiset teiste riikide poolt). Rahvusvahelise tavaõiguse formeerumise käigus on Montevideo konventsioonist saanud olemasolevate õigusnormide kodifitseering ja seetõttu selle põhimõtteid ei kohaldata üksnes allakirjutanutele, vaid kogu rahvusvahelise õiguse subjektidele tervikuna. Seega igsugused tunnustamised ja pidamised ei puutu asjasse, erit selliste õiguslikult kahtlaste ettevõtmiste poolt nagu "liitlaste kokkuleppeid aastatel 1939 – 47, ka Teherani, Jalta, Potstami jt. konverentside otsused" Milline juriidiline alus oli "liitlastel" või Nürnbergi tribunalil otsustada Eesti Vabariigi üle?
Eesti Vabariik ei saanud lahkuda Nõukogude Liidu koosseisust, sest Eesti Vabariik pole kunagi NLiidu kooseisu astunudki. 1991. aasta lepped sõlmiti ikka Eesti NSV (või Eesti NSV õigusjärgse riigi) ja Venemaa vahel. Eesti vabariik pole juba ammu ühtegi rahvusvahelist lepingut sõlminud. Niipalju võiks ikka mõistust olla, et aru saada, mis vahe on 1918. aastal loodud Eesti Vabariigil ja Eesti NSVl (või Eesti NSV õigusjärgse riigil)!
Kõikide kehtinud õiguskordade, kõigi riikide rahvusliku õiguse, rahvusvahelise õiguse ja kirikuõiguse aluseks on põhimõte, et iga objektiivse õiguse norm, iga õigussuhe, iga subjektiivne õigus ja kohustus püsivad senikaua, kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Seda õiguskordade olemusele vastavat olukorda võikski nimetada kontinuiteediks ehk järjepidevuseks. Nii leiab kontinuiteediprintsiip näiteks väljenduse rahvusvahelises õiguses ja rahvuslikus avalikus õiguses selles, et õigussuhete järjepidevuse huvides käsitletakse riike juriidiliste isikutena. Nii jäävad riigid vaatamata oma rahvastiku pidevale muutumisele ja vaatamata konstitutsioonilistele muutustele iseendaga identseks. Siit tuleneb muu seas ka seda, et Pätsi 1934. aasta "riigipööre" ei muutnud Eesti Vabariiki olematuks või järgnevat õiguskorda õigustühiseks, kuid Eesti Vabariik ei astunud kounagi NSVL kooseisu, sest Nõukogude Liit okupeeris 17. juunil 1940 sõjaliste vahenditega Eesti Vabariigi maa-ala ning tema esindaja survel ja otsesel ettekirjutusel nimetati 21. juunil 1940 ametisse uus "valitsus". See uus "valitsus" oli juba ENSV valitsus ja ei oma mingit juriidilist sidet Eesti vabariigiga. Ex injuria jus non oritur. Küll aga tuleneb eeltoodust Vene NFSV -> NSVL -> Venemaa Föderatsiooni õigusjärglus.
Tunnustamisest veekord - Montevideo riikide õiguste ja kohustuste konventsiooni 3 artikli esimene lause ütleb sõnaselgelt: „The political existence of the state is independent of recognition by the other states.“ (ehk riiklus ei sõltu selle tunnustamisest või mitte tunnustamiset teiste riikide poolt). Rahvusvahelise tavaõiguse formeerumise käigus on Montevideo konventsioonist saanud olemasolevate õigusnormide kodifitseering ja seetõttu selle põhimõtteid ei kohaldata üksnes allakirjutanutele, vaid kogu rahvusvahelise õiguse subjektidele tervikuna. Seega igsugused tunnustamised ja pidamised ei puutu asjasse, erit selliste õiguslikult kahtlaste ettevõtmiste poolt nagu "liitlaste kokkuleppeid aastatel 1939 – 47, ka Teherani, Jalta, Potstami jt. konverentside otsused" Milline juriidiline alus oli "liitlastel" või Nürnbergi tribunalil otsustada Eesti Vabariigi üle?
Eesti Vabariik ei saanud lahkuda Nõukogude Liidu koosseisust, sest Eesti Vabariik pole kunagi NLiidu kooseisu astunudki. 1991. aasta lepped sõlmiti ikka Eesti NSV (või Eesti NSV õigusjärgse riigi) ja Venemaa vahel. Eesti vabariik pole juba ammu ühtegi rahvusvahelist lepingut sõlminud. Niipalju võiks ikka mõistust olla, et aru saada, mis vahe on 1918. aastal loodud Eesti Vabariigil ja Eesti NSVl (või Eesti NSV õigusjärgse riigil)!
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Kaspar Rammo (05:08), Kaspar Rammo (05:16), Kaspar Rammo (09:35), Kaspar Rammo (11:11)
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama.
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama.
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.
0
1Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45)
Mis see Eesti NSV ametnike Moskvas käik asjasse puutub? Tee oli neil ju selge juba 1940-nendast aastat...
Veel kord puust ja punaseks:
"1944. aastal määras Nõukogude Liidu juhtkond oma kommunistliku koloonia Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšekaja Respublika (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) piiriks joone, mis jookseb ülal mööda Narva jõge ja all poolitab Setumaad. Novembris 1988 kuulutas kohalik verhovnõi sovet (Ülemnõukogu) mainitud piiri sees oleva koloonia suveräänseks. Mais 1990 kuulutas Ülemnõukogu nimetuse “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” kehtetuks ja asendas igal pool nimetusega “Eesti Vabariik”. Nii näiteks nimetati ENSV Ülemnõukogu ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Juriidiliselt oli tegu absurdiga, Eesti Vabariiki okupeeriva N Liidu osariigil puudus igasugune seaduslik õigus kasutada Eesti Vabariigi nime, lippu ja vappi. Märtsis 1991 korraldas Ülemnõukogu referendumi, mille põhjal Eesti NSV elanikud kiitsid heaks iseseisvuse. Sama aasta augustis kuulutaski Ülemnõukogu iseseisvuse välja. Juunis 1992 asendas Ülemnõukogu järgmise referendumi abil ENSV 1977. aasta põhiseaduse uuega ja nimetas seeläbi ka enese järglase ümber Riigikoguks."
Veel kord puust ja punaseks:
"1944. aastal määras Nõukogude Liidu juhtkond oma kommunistliku koloonia Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšekaja Respublika (Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) piiriks joone, mis jookseb ülal mööda Narva jõge ja all poolitab Setumaad. Novembris 1988 kuulutas kohalik verhovnõi sovet (Ülemnõukogu) mainitud piiri sees oleva koloonia suveräänseks. Mais 1990 kuulutas Ülemnõukogu nimetuse “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” kehtetuks ja asendas igal pool nimetusega “Eesti Vabariik”. Nii näiteks nimetati ENSV Ülemnõukogu ümber Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks. Juriidiliselt oli tegu absurdiga, Eesti Vabariiki okupeeriva N Liidu osariigil puudus igasugune seaduslik õigus kasutada Eesti Vabariigi nime, lippu ja vappi. Märtsis 1991 korraldas Ülemnõukogu referendumi, mille põhjal Eesti NSV elanikud kiitsid heaks iseseisvuse. Sama aasta augustis kuulutaski Ülemnõukogu iseseisvuse välja. Juunis 1992 asendas Ülemnõukogu järgmise referendumi abil ENSV 1977. aasta põhiseaduse uuega ja nimetas seeläbi ka enese järglase ümber Riigikoguks."
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Kaspar Rammo (05:08), Kaspar Rammo (05:16), Kaspar Rammo (09:35), Kaspar Rammo (11:11), Kaspar Rammo (13:46)
24. augustil 1991 olid Moskvas seltsimehed Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer. Need paadunud kommunistid kutsusid üles tunnustama oma munetud muna ehk siis Eesti NSV iseseisvust. Just nii see oli, nõnda tekkiski ENSV-st riik (prokommunistlik).
2
0Sama hästi võib sel aastal tähistada - Nõukogude (Kahali) Eesti 96
Võib samuti lisada, et järjepidevus pole hetkekski peatunud jne, seega variant NWO aegade jaoks…
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Jaan Anveltiga, mis ei omanud rahva enamuse toetust, ja eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asuti Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Sel ajal, kui “eesti punakaart”, mis oli kontrollinud 2/3 eestlaste aladest, pidas sakslastega lahinguid, kuulutas nö põõsas istunud “eesti valgekaart” 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Wabariigi, mida ka sakslased ei tunnustanud.
Manifest EW väljakuulutamise kohta loeti Tallinnas ette ajal, kui sakslased olid juba Pääskülas. Sakslastele saadeti vastu delegatsioon, kes palus Tallinnasse marssida mitte enne hommikut, põhjendusega, et ei jõuta korralikult ette valmistuda okupantide vastuvõtuks. Wabariigi kuulutasid välja isikud, kes ei omanud rahva enamuse toetust.
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mil ei olnud samuti enamuse rahva toetust, ja mida Lenin tunnustas 8. detsembril.
23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Nõukogude Venemaa valitsus aktsepteeris ametlikult Töörahva Kommuuni iseseisva riigina siis, kui see kontrollis 2/3 Eesti territooriumist.
See riik likvideeriti Vene Loodearmee, Eesti, Soome, Taani, baltisaksa ja kohalike vene “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuariks aga taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil.
Eesti NSV oli Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks, seoses liitumisega Nõukogude Liiduga. Seega, Rahvasteliit tunnustas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglasena.
Võib samuti lisada, et järjepidevus pole hetkekski peatunud jne, seega variant NWO aegade jaoks…
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Jaan Anveltiga, mis ei omanud rahva enamuse toetust, ja eksisteeris 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asuti Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Sel ajal, kui “eesti punakaart”, mis oli kontrollinud 2/3 eestlaste aladest, pidas sakslastega lahinguid, kuulutas nö põõsas istunud “eesti valgekaart” 1918. aasta 24. veebruaril välja Eesti Wabariigi, mida ka sakslased ei tunnustanud.
Manifest EW väljakuulutamise kohta loeti Tallinnas ette ajal, kui sakslased olid juba Pääskülas. Sakslastele saadeti vastu delegatsioon, kes palus Tallinnasse marssida mitte enne hommikut, põhjendusega, et ei jõuta korralikult ette valmistuda okupantide vastuvõtuks. Wabariigi kuulutasid välja isikud, kes ei omanud rahva enamuse toetust.
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mil ei olnud samuti enamuse rahva toetust, ja mida Lenin tunnustas 8. detsembril.
23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Nõukogude Venemaa valitsus aktsepteeris ametlikult Töörahva Kommuuni iseseisva riigina siis, kui see kontrollis 2/3 Eesti territooriumist.
See riik likvideeriti Vene Loodearmee, Eesti, Soome, Taani, baltisaksa ja kohalike vene “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuariks aga taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil.
Eesti NSV oli Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks, seoses liitumisega Nõukogude Liiduga. Seega, Rahvasteliit tunnustas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglasena.
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00)
Kas sa seda jaburust oma nime all ka produtseerida julgeksid?
Balti Hertsogiriigile pandi alus juba detsemberis 1917, seega enne Bresti rahulepingut. Ei Saksamaa, ega ka Venemaa sellega kaasa ei läinud. Balti Hertsogiriik likvideeriti Landesveeri sõda lõpetamisega.
Bresti rahulepingus lepiti kokku järgnevat: "Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politsei võimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik julgeolek." Mingist Balti Hertsogiriist seal juttu polnud. 16. – 19. november 1918 pidas Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon Riias August Winnigiga, kes oli Berliinist määratud, kui Saksa Vabariigi esindaja Baltimail (Saksa keisririigst oli vahepeal vabariik saanud), läbirääkimisi Eesti – Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918. kirjutati alla leping, milles Saksa esindaja Baltimail tunnustas Ajutise Valitsuse Eestis iseseisvaks võimuks. Kõik.
Eesti okupeerimise järel 1940. aastal jäi Eesti Vabariigi esindaja Karl Selter Genfi ja jätkas oma ametikohustuste täitmist. Teised Rahvasteliidu liikmed pidasid Selteri volitusi endiselt kehtivaks. Eesti Vabariigi liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946.
Kui Eesti Töörahva Kommuuna loodi 1918. aasta 28. novembril ja likvideeriti 1919. aasta 18. jaanuariks ning seejärel "taastati" uuesti 1940. aasta 21. juulil, siis kuidas saab ENSV olla Eesti Vabariigi õigusjärglane? Pealegi, kuidas saab likvideeritut taastada? Loogikavead!
Eesti NSV pole kunagi Rahvasteliidu liige olnud, sest Eesti NSV pole Rahvasteliidu liikmeks kunagi astunud! Rahvasteliidu liikmeks saamine oli Rahvasteliidu põhikirjaga määratud kindel protsess...
Mida need ENSV järgalsriigi lepingud Venemaa Föderatsiooniga asjasse puutuvad????
Balti Hertsogiriigile pandi alus juba detsemberis 1917, seega enne Bresti rahulepingut. Ei Saksamaa, ega ka Venemaa sellega kaasa ei läinud. Balti Hertsogiriik likvideeriti Landesveeri sõda lõpetamisega.
Bresti rahulepingus lepiti kokku järgnevat: "Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politsei võimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik julgeolek." Mingist Balti Hertsogiriist seal juttu polnud. 16. – 19. november 1918 pidas Eesti Ajutise Valitsuse delegatsioon Riias August Winnigiga, kes oli Berliinist määratud, kui Saksa Vabariigi esindaja Baltimail (Saksa keisririigst oli vahepeal vabariik saanud), läbirääkimisi Eesti – Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918. kirjutati alla leping, milles Saksa esindaja Baltimail tunnustas Ajutise Valitsuse Eestis iseseisvaks võimuks. Kõik.
Eesti okupeerimise järel 1940. aastal jäi Eesti Vabariigi esindaja Karl Selter Genfi ja jätkas oma ametikohustuste täitmist. Teised Rahvasteliidu liikmed pidasid Selteri volitusi endiselt kehtivaks. Eesti Vabariigi liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946.
Kui Eesti Töörahva Kommuuna loodi 1918. aasta 28. novembril ja likvideeriti 1919. aasta 18. jaanuariks ning seejärel "taastati" uuesti 1940. aasta 21. juulil, siis kuidas saab ENSV olla Eesti Vabariigi õigusjärglane? Pealegi, kuidas saab likvideeritut taastada? Loogikavead!
Eesti NSV pole kunagi Rahvasteliidu liige olnud, sest Eesti NSV pole Rahvasteliidu liikmeks kunagi astunud! Rahvasteliidu liikmeks saamine oli Rahvasteliidu põhikirjaga määratud kindel protsess...
Mida need ENSV järgalsriigi lepingud Venemaa Föderatsiooniga asjasse puutuvad????
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Kaspar Rammo (05:08), Kaspar Rammo (05:16), Kaspar Rammo (09:35), Kaspar Rammo (11:11), Kaspar Rammo (13:46), Kaspar Rammo (14:15)
Kõik võõrväed on Eesti Vabariigi piirest juba ammu lahkunud
http://www.hot.ee/nommevalitsu...
Juulilepped, mis allkirjastati president Meri poolt 1994. aasta 26. juulil Moskvas, Mart Laari valitsus kiitis need heaks sama aasta 7. novembril ja Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Vene Föderatsioon annab Eesti Vabariigile üle kogu kinnisvara, mis on relvajõudude käsutuses ja kasutuses.
Nimetatud vara üleandmise-vastuvõtmise kord määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni volitatud isikute poolt.
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.
http://www.postimees.ee/702430...
Lepingu alusel on Vene sõjaväepensionäridel, kes on siiani saanud Venemaalt pensioni relvajõududes teenimise eest, õigus saada Eestist pensioni Eestis omandatud staaži eest kooskõlas koostöölepingu sätetega.
Lisaks selgus ka omandireformi käigus, et ainsad okupandid Eestis olid hoopis paljud põliseestlased (sundüürnikud).
Erinevalt nn tsiviilokupantidest ja võõrvägede pensionäridest ei saanud nemad oma elamispinda ja maad evp-hinnaga erastada. Neile ei antud ka võõrvägedest mahajäänud kortereid, vaid need haihtusid Vene ohvitseride, Eesti omavalitsuste ja kinnisvarafirmade omavaheliste sobingutega.
http://www.hot.ee/nommevalitsu...
Juulilepped, mis allkirjastati president Meri poolt 1994. aasta 26. juulil Moskvas, Mart Laari valitsus kiitis need heaks sama aasta 7. novembril ja Riigikogu ratifitseeris 1995. aasta 20. detsembril.
Artikkel 8
Vene Föderatsioon annab Eesti Vabariigile üle kogu kinnisvara, mis on relvajõudude käsutuses ja kasutuses.
Nimetatud vara üleandmise-vastuvõtmise kord määratakse kindlaks Eesti Vabariigi Kaitseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni volitatud isikute poolt.
Kõik pooltevahelised rahalised, varalised ja muud pretensioonid, mis on seotud relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil, kaasa arvatud relvajõudude poolt tekitatud ökoloogiline ja muu kahju, loetakse täielikult ja lõplikult reguleerituks käesoleva lepinguga selle jõustumise momendist alates.
http://www.postimees.ee/702430...
Lepingu alusel on Vene sõjaväepensionäridel, kes on siiani saanud Venemaalt pensioni relvajõududes teenimise eest, õigus saada Eestist pensioni Eestis omandatud staaži eest kooskõlas koostöölepingu sätetega.
Lisaks selgus ka omandireformi käigus, et ainsad okupandid Eestis olid hoopis paljud põliseestlased (sundüürnikud).
Erinevalt nn tsiviilokupantidest ja võõrvägede pensionäridest ei saanud nemad oma elamispinda ja maad evp-hinnaga erastada. Neile ei antud ka võõrvägedest mahajäänud kortereid, vaid need haihtusid Vene ohvitseride, Eesti omavalitsuste ja kinnisvarafirmade omavaheliste sobingutega.
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08)
Aitäh lugemise eest, tõesti tubli on punase ENSV võimuraasu apologeegi sulg
tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08)
tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08)
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: A (01:28)
http://www.delfi.ee/news/paeva...
Igor Gräzin: Tartu rahu seadustas retside bande
Eesti sõlmis Tartu rahu just ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud retsidega ja legaliseeris Tartu rahuga ühe kriminaalse grupeeringu, mis oli Venemaal võimu haaranud.
Tollal, aastal 1920, figureeris mitu õiguspärast või õigusjärgluse alusel eksisteerivat Venemaa valitsust, mis tuletasid oma võimu kas tsaarist või Asutavast Kogust. Nemad olid vene rahva seaduslikud esindajad. Nendega Eesti pool ei rääkinud.
http://www.eesti.ca/hazak-tart...
Gabriel Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal
http://www.riigikogu.ee/rito/i...
Mati Hint, ka piirilepingust Venemaaga
Igor Gräzin: Tartu rahu seadustas retside bande
Eesti sõlmis Tartu rahu just ebaseaduslikult Venemaal võimule tulnud retsidega ja legaliseeris Tartu rahuga ühe kriminaalse grupeeringu, mis oli Venemaal võimu haaranud.
Tollal, aastal 1920, figureeris mitu õiguspärast või õigusjärgluse alusel eksisteerivat Venemaa valitsust, mis tuletasid oma võimu kas tsaarist või Asutavast Kogust. Nemad olid vene rahva seaduslikud esindajad. Nendega Eesti pool ei rääkinud.
http://www.eesti.ca/hazak-tart...
Gabriel Hazak: Tartu rahuleping muutus kehtetuks 1940. aastal
http://www.riigikogu.ee/rito/i...
Mati Hint, ka piirilepingust Venemaaga
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08), plats puhas (04:24)
Tubli nõukogude jurist Hazak peaks oma ülikooli lõputunnistuse tagastama.
Pacta sunt servanda (ladina keeles "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte eriti oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses.
Pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt on leping sõlmimise järel poolte vahel seaduseks ning lepinguist tuleb kinni pidada. Väljaspool Rooma õigusest tulenevaid õigustraditsioone rõhutab näiteks koraan lepingute täitmise kohustuslikkust.
Rahvusvahelises õiguses võib leping lõppeda, osalisriik võib selle lõpetada või sellest taganeda, kas lepingu sätete kohaselt või lepingu osapoolte kokkuleppel. Lepingu rikkumine iseenesest veel ei muuda lepingut kehtetuks. Lepingu ühepoolne "lõpetamine" ei muuda mingil moel riigi kohustust täita lepingus sätestatud kohustust. Praeguseks on need põhimõtted kodifitseeritud vastavas rahvusvahelises konventsioonis.
Seega Tartu rahuleping kehtib igal juhul, sõtlumata Venemaa poolsetest lepingu rikkumistest, E(NS)V valitsuse tegevusest või hazakite ja tundmatute sovjettide demagoogilistest tõmblemisest.
Gräzini, kes on ise üks paras pätt, mula ja Hindi hala ei hakka parem kommenteerima... ajaraisk.
Isiklik küsimus - kui palju peab oma rahvast ja riiki vihkama, et sellisel moel okupantide tegevust õigustada?
Pacta sunt servanda (ladina keeles "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte eriti oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses.
Pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt on leping sõlmimise järel poolte vahel seaduseks ning lepinguist tuleb kinni pidada. Väljaspool Rooma õigusest tulenevaid õigustraditsioone rõhutab näiteks koraan lepingute täitmise kohustuslikkust.
Rahvusvahelises õiguses võib leping lõppeda, osalisriik võib selle lõpetada või sellest taganeda, kas lepingu sätete kohaselt või lepingu osapoolte kokkuleppel. Lepingu rikkumine iseenesest veel ei muuda lepingut kehtetuks. Lepingu ühepoolne "lõpetamine" ei muuda mingil moel riigi kohustust täita lepingus sätestatud kohustust. Praeguseks on need põhimõtted kodifitseeritud vastavas rahvusvahelises konventsioonis.
Seega Tartu rahuleping kehtib igal juhul, sõtlumata Venemaa poolsetest lepingu rikkumistest, E(NS)V valitsuse tegevusest või hazakite ja tundmatute sovjettide demagoogilistest tõmblemisest.
Gräzini, kes on ise üks paras pätt, mula ja Hindi hala ei hakka parem kommenteerima... ajaraisk.
Isiklik küsimus - kui palju peab oma rahvast ja riiki vihkama, et sellisel moel okupantide tegevust õigustada?
3
1Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Kaspar Rammo (05:08), Kaspar Rammo (05:16), Kaspar Rammo (09:35), Kaspar Rammo (11:11), Kaspar Rammo (13:46), Kaspar Rammo (14:15), Kaspar Rammo (05:48)
Meenub tõesti, et kõige tulihingelisemad Narva Töörahva Kommuuni pooldajad ei andestanud sm Leninile iial, et see sõlmis verivaenlastega Tartu rahu. Nad sõimasid Leninit jt kurjategijate bandeks, lõpetades paremal juhul NSVL vangilaagrites. Vaat siis, Arnold Rüütel, Andrus Ansip, Urmas Sardell, Leivi Šer, Gabriel Hazak, Igor Gräzin jt on võtnud südameasjaks viia kommuuni ideaalid nende ehedal kujul ikkagi ellu, olgugi 100 aastat hiljem.
1
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: A (01:28), A (05:46)
http://www.eesti.ca/n-liidu-ja...
Nii 1939. aasta 15. oktoobri Kolmikpakt kui ka hilisemad Teherani, Jalta, Potsdami jne konverentside otsuseid pole Eesti poolt hukka mõistnud ega nõutud nende õigustühiseks kuulutamist.
Vastupidi, teemat püütakse vältida!
Nii 1939. aasta 15. oktoobri Kolmikpakt kui ka hilisemad Teherani, Jalta, Potsdami jne konverentside otsuseid pole Eesti poolt hukka mõistnud ega nõutud nende õigustühiseks kuulutamist.
Vastupidi, teemat püütakse vältida!
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08), plats puhas (04:24), tartu rahust (05:56)
Tartu rahu võis kehtetuks muutuda, kui nn peaminister presidendi ülesannetes Uluots kutsus 1944. aasta 7. veebruaril avalikult Eesti kodanikke üles NSVLga käivasse sõtta minema. Üldmobilisatsioon, mille kuulutas sakslaste korraldusel välja Eesti Omavalitsuse juht dr. Mäe, algas juba 1. veebruaril. Eesti Rahvuskomitee, mis loodi Eesti Omavalitsuse ja sundmobilisatsiooni läbiviimise toetuseks, ja mis lähtus Ribbentrop – Uluotsa 1943. aasta 20. oktoobri paktist, loodi alles 14. veebruaril.
Sel juhul kaotas Tartu rahu kehtivuse Sinimägede lahingutes.
Välja arvatud juhul, kui eeldame, et Uluots pani toime riikliku kuriteo ja Sinimägedes sõdisid Saksa poolel vaid vabatahtlikud.
Sel juhul kaotas Tartu rahu kehtivuse Sinimägede lahingutes.
Välja arvatud juhul, kui eeldame, et Uluots pani toime riikliku kuriteo ja Sinimägedes sõdisid Saksa poolel vaid vabatahtlikud.
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08), plats puhas (04:24), tartu rahust (05:56), tähelepanek (06:39)
23. märtsil - 25. märtsil 1990 toimus EKP XX kongress, kus nähti tähtsaima ülesandena Eesti iseseisvuse saavutamist.
1992. aasta 8. aprillil tunnistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Komitee poolt väljastatud isikutunnistused kehtetuks ja nendega valimistel osaleda poleks saanud. Ees ootas põhiseaduse referendum . Eesti Komitee aga jätkas isikutunnistuste väljaandmist.
http://www.eesti.ca/index.php?...
Tiit Made: Eesti Komitee ei olnud vedur, vaid pidur.
http://www.kesknadal.ee/est/g2...
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine.
http://paber.maaleht.ee/?page=...
Eesmärk oli taastada Eesti Vabariik eksiilvalitsuse kaudu. Tahtsime tuua siia Rootsist eksiilvalitsuse juhi Heinrich Margi. Kaitseliit oleks olnud tal laeval vastas.
Mark oleks deklareerinud, et eksiilvalitsus annab võimu üle ja määranud Arnold Rüütli peaministriks presidendi ülesannetes. Tema oleks pärast seda valitsuse ametisse määranud.
Algul oli see ka Eesti Kongressi seisukoht. Siis toimus kannapööre, kongressi juhid ei soovinud enam õigusjärgsuse alusel Eesti Vabariiki taastada. Küllap arvasid, et saavad ise võimule. Kongressi juhid osutusid liiga saamatuks, et Eesti Vabariik õigusjärgselt ja tõeliselt taastada.
1992. aasta 8. aprillil tunnistas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Komitee poolt väljastatud isikutunnistused kehtetuks ja nendega valimistel osaleda poleks saanud. Ees ootas põhiseaduse referendum . Eesti Komitee aga jätkas isikutunnistuste väljaandmist.
http://www.eesti.ca/index.php?...
Tiit Made: Eesti Komitee ei olnud vedur, vaid pidur.
http://www.kesknadal.ee/est/g2...
Ajakirjanik Andres Raid sai Riigikohtust vastuse, et ajateenimine Nõukogude Liidu armees ei olnud eestlaste represseerimine.
http://paber.maaleht.ee/?page=...
Eesmärk oli taastada Eesti Vabariik eksiilvalitsuse kaudu. Tahtsime tuua siia Rootsist eksiilvalitsuse juhi Heinrich Margi. Kaitseliit oleks olnud tal laeval vastas.
Mark oleks deklareerinud, et eksiilvalitsus annab võimu üle ja määranud Arnold Rüütli peaministriks presidendi ülesannetes. Tema oleks pärast seda valitsuse ametisse määranud.
Algul oli see ka Eesti Kongressi seisukoht. Siis toimus kannapööre, kongressi juhid ei soovinud enam õigusjärgsuse alusel Eesti Vabariiki taastada. Küllap arvasid, et saavad ise võimule. Kongressi juhid osutusid liiga saamatuks, et Eesti Vabariik õigusjärgselt ja tõeliselt taastada.
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08), plats puhas (04:24), tartu rahust (05:56), tähelepanek (06:39), variant (06:42)
http://www.vorumaateataja.ee/i...
Jüri Toomepuu: „Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus”
Valimispropagandas näidatud luud ei pühkinud platsi puhtaks, see pühkis rahvale prügi silma. Eesti ajaloo kõikide aegade kõige suurem viga oli Laari valitsuse tahtmatus rakendada Genfi konventsiooni sätet, mille alusel oleks võinud nõuda Stalini poolt Eestisse asustatud okupantide lahkumist. Selle asemel hääletasid laarlased ja savisaarlased, enamlased ja kelamlased menetlusest välja minu eelnõu, mis oleks lubanud alalisteks elanikeks ja tulevasteks kodanikeks saada ainult Eesti Vabariigi loal, nagu on tavaks teistes riikides.
---------------------
Kuna de jure okupatsiooni polnud, siis ei saanud ka Genfi konventsioonist lähtuvat rakendada.
---------------
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Tõsiasi on, et Eesti pagulasorganisatsioonide toetatud Eesti Komitee ei suutnud korraldada ühtegi üldrahvalikku vabadusüritust või koguda rahvast mõnele suurele avalikule okupatsioonivastasele meeleavaldusele. Eesti Kongressi juhtivad tegelased hoopiski tulid koos Kogani ja Lebedeviga, koos interliikujatega 15. mail 1990 Toompea lossi esisele platsile meelt avaldama Ülemnõukogu ja Rahvarinde valitsuse vastu. Eesti Ülemnõukogu taastas iseseisvuse, vaatamata Gorbatšovi, Eesti Komitee, USA administratsiooni ja Eesti pagulasorganisatsioonide vastuseisule. USA riigisekretär James Baker keelitas Balti riikidest pärit NSVL-i rahvasaadikuid, et nood ei takistaks perestroika arengut.
„Eile hommikul jõudis USA- ja Kanada visiidilt tagasi EV ÜN esimees Arnold Rüütel koos teda saatnud EV ÜN esimehe sekretariaadi juhataja asetäitja Raul Mälguga. EV välisminister Lennart Meri koos saatjatega jäid veel Kanadasse. Lennujaamas rääkis Arnold Rüütel lühidalt oma visiidi käigust. Lisaks vestlusele USA presidendi George Bushi ja riigisekretär James Bakeriga kohtus EV ÜN esimees veel USA esindajaga ÜRO inimõiguste komisjonis Ken Blackwelliga ning teistega, „kes mõjutavad rahvusvahelist poliitikat”. Teema oli sama ka riigisekretär Bakeriga, seal käsitati probleeme aga detailsemalt. Arnold Rüütel: „Juttu oli läbirääkimistest, nende juriidilistest alustest. Baker kinnitas: ei maksa kramplikult kinni pidada nn. õigusliku järjepidevuse momentidest”. („Päevaleht” 02.04.1991)”
USA suursaadik Eestis Robert C.Frasure: „USA-l pole otseselt Tartu rahulepingu kohta mingisugust ametlikku seisukohta,” ja lisas isikliku arvamuse, „kuid minu arvates ei peaks praktilisi probleeme lahendades olema liiga kinni juriidilistes seikades,” („Postimees” 23.07.1993)
Rootsi peaminister Carl Bildt: „Rootsi on tunnustanud Eesti iseseisvust praegu kehtivais piires ja ei kavatse seepärast sekkuda mingeisse piiritülidesse” („Eesti Ekspress” 19.03.1993).
Nn. põhiseaduse referendumi eel olid aga nii Toompea esindajate kõnepruugis kui ka pressis okupatsiooniväed muutunud sõbraliku naaberriigi Venemaa vägedeks ehk võõrvägedeks. Et
antud juhul on taas tegemist otsese USA-poolse mõjutusega, annab tunnistust USA armee kolonel Tõnu Toomepuu intervjuu „Võõrvägede staatus rahvusvahelise õiguse järgi” („Rahva Hääl” 28.04.1992).
Jüri Toomepuu: „Nii põhjalikult kui Mart Laar ei ole rahvast petnud ükski järgnev valitsus”
Valimispropagandas näidatud luud ei pühkinud platsi puhtaks, see pühkis rahvale prügi silma. Eesti ajaloo kõikide aegade kõige suurem viga oli Laari valitsuse tahtmatus rakendada Genfi konventsiooni sätet, mille alusel oleks võinud nõuda Stalini poolt Eestisse asustatud okupantide lahkumist. Selle asemel hääletasid laarlased ja savisaarlased, enamlased ja kelamlased menetlusest välja minu eelnõu, mis oleks lubanud alalisteks elanikeks ja tulevasteks kodanikeks saada ainult Eesti Vabariigi loal, nagu on tavaks teistes riikides.
---------------------
Kuna de jure okupatsiooni polnud, siis ei saanud ka Genfi konventsioonist lähtuvat rakendada.
---------------
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
Tõsiasi on, et Eesti pagulasorganisatsioonide toetatud Eesti Komitee ei suutnud korraldada ühtegi üldrahvalikku vabadusüritust või koguda rahvast mõnele suurele avalikule okupatsioonivastasele meeleavaldusele. Eesti Kongressi juhtivad tegelased hoopiski tulid koos Kogani ja Lebedeviga, koos interliikujatega 15. mail 1990 Toompea lossi esisele platsile meelt avaldama Ülemnõukogu ja Rahvarinde valitsuse vastu. Eesti Ülemnõukogu taastas iseseisvuse, vaatamata Gorbatšovi, Eesti Komitee, USA administratsiooni ja Eesti pagulasorganisatsioonide vastuseisule. USA riigisekretär James Baker keelitas Balti riikidest pärit NSVL-i rahvasaadikuid, et nood ei takistaks perestroika arengut.
„Eile hommikul jõudis USA- ja Kanada visiidilt tagasi EV ÜN esimees Arnold Rüütel koos teda saatnud EV ÜN esimehe sekretariaadi juhataja asetäitja Raul Mälguga. EV välisminister Lennart Meri koos saatjatega jäid veel Kanadasse. Lennujaamas rääkis Arnold Rüütel lühidalt oma visiidi käigust. Lisaks vestlusele USA presidendi George Bushi ja riigisekretär James Bakeriga kohtus EV ÜN esimees veel USA esindajaga ÜRO inimõiguste komisjonis Ken Blackwelliga ning teistega, „kes mõjutavad rahvusvahelist poliitikat”. Teema oli sama ka riigisekretär Bakeriga, seal käsitati probleeme aga detailsemalt. Arnold Rüütel: „Juttu oli läbirääkimistest, nende juriidilistest alustest. Baker kinnitas: ei maksa kramplikult kinni pidada nn. õigusliku järjepidevuse momentidest”. („Päevaleht” 02.04.1991)”
USA suursaadik Eestis Robert C.Frasure: „USA-l pole otseselt Tartu rahulepingu kohta mingisugust ametlikku seisukohta,” ja lisas isikliku arvamuse, „kuid minu arvates ei peaks praktilisi probleeme lahendades olema liiga kinni juriidilistes seikades,” („Postimees” 23.07.1993)
Rootsi peaminister Carl Bildt: „Rootsi on tunnustanud Eesti iseseisvust praegu kehtivais piires ja ei kavatse seepärast sekkuda mingeisse piiritülidesse” („Eesti Ekspress” 19.03.1993).
Nn. põhiseaduse referendumi eel olid aga nii Toompea esindajate kõnepruugis kui ka pressis okupatsiooniväed muutunud sõbraliku naaberriigi Venemaa vägedeks ehk võõrvägedeks. Et
antud juhul on taas tegemist otsese USA-poolse mõjutusega, annab tunnistust USA armee kolonel Tõnu Toomepuu intervjuu „Võõrvägede staatus rahvusvahelise õiguse järgi” („Rahva Hääl” 28.04.1992).
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08), plats puhas (04:24), tartu rahust (05:56), tähelepanek (06:39), variant (06:42), varia (08:08)
sovjeet jääb sovjeediks (tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08), plats puhas (04:24), tartu rahust (05:56), tähelepanek (06:39), variant (06:42), varia (08:08))
huvitav, kas sellise kirvetöö eest ka moskoviitide saatkonnast raha laekub. et Maa ka sääraseid kannab...
huvitav, kas sellise kirvetöö eest ka moskoviitide saatkonnast raha laekub. et Maa ka sääraseid kannab...
1
1Pärast Leedu, Läti ja Eesti juhtide kohtumist George Bushi ja James Bakeriga toimunud konverentsil märkis Godmanis: „Riigisekretär Baker palus meil samuti leida iseseisvuse saavutamiseks mingi selline mehhanism, mis ei saadaks NLiitu häbisse.”” („Päevaleht” 09.05.1991)
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. Juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
http://www.nommevalitsus.org/?...
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
4. november 1990: kelamlaste-enamlaste vandenõu.
Teisiti kui avantüüriks ei oska 4. novembril 1990 Eestit tabanud „šokki" kuidagi nimetada. Mitte mingi poliitiline loogika ei lubanud sellist liitu ennustada. Jaak Alliku, Sirje Endre, Siim Kallase, Kaido Kama, Tunne Kelami, Toivo Kuldsepa, Vardo Rumesseni ja Indrek Toome allkirjastatud „kaheksa avaldus" sai kiiresti „enamlaste-kelamlaste" sobingu sildi.
19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu.
http://www.pealinn.ee/index.ph...
http://www.nommevalitsus.org/?...
28.aprilli 1992.a. „Rahva Hääl” toob ära USA koloneli ja NATO funktsionäri Tõnu Toomepuu intervjuu, kus viimane rõhutab: „Okupatsiooniarmee ajaloolise mõiste kasutamine praeguste Eestis asuvate Vene vägede suhtes ei ole nende juriidilise staatuse määratlemiseks eriti kasulik.”
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. Juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
http://www.nommevalitsus.org/?...
http://www.kesknadal.ee/est/uu...
4. november 1990: kelamlaste-enamlaste vandenõu.
Teisiti kui avantüüriks ei oska 4. novembril 1990 Eestit tabanud „šokki" kuidagi nimetada. Mitte mingi poliitiline loogika ei lubanud sellist liitu ennustada. Jaak Alliku, Sirje Endre, Siim Kallase, Kaido Kama, Tunne Kelami, Toivo Kuldsepa, Vardo Rumesseni ja Indrek Toome allkirjastatud „kaheksa avaldus" sai kiiresti „enamlaste-kelamlaste" sobingu sildi.
19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu.
http://www.pealinn.ee/index.ph...
http://www.nommevalitsus.org/?...
28.aprilli 1992.a. „Rahva Hääl” toob ära USA koloneli ja NATO funktsionäri Tõnu Toomepuu intervjuu, kus viimane rõhutab: „Okupatsiooniarmee ajaloolise mõiste kasutamine praeguste Eestis asuvate Vene vägede suhtes ei ole nende juriidilise staatuse määratlemiseks eriti kasulik.”
0
2Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: tartlane (04:10), järjepidevusest (08:53), järjepidevusest veel (09:44), järjepidevusest (12:45), iseseisvumine (14:00), eestil on ka teine järjepidevu (04:08), plats puhas (04:24), tartu rahust (05:56), tähelepanek (06:39), variant (06:42), varia (08:08), varia (08:22)
Igati liigutav lugu ju, kuidas punavanakesele läheb teema korda ja ta püüab oma mõistuse piires kaasa polemiseerida.
0
0Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: A (01:28), A (05:46), A (06:32)
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
