1949. aasta küüditamine viidi läbi eelkõige denatsifitseerimise käigus, mille kohta ütlevad rahvusvahelised juudi organisatsioonid, et see viidi võrreldes Läänega väga pehmelt läbi. Küüditamine võttis ka metsavendadelt toetuse ja võimaldas hakata looma kolhoose ehk kibutseid.

Et väljarännet peatada, tühistas Uluotsa valitsus 1939. aasta sügisel välispasside kehtivuse. Tagajärjeks oli see, et enamus lahkuda soovijatest küüditati Venemaale, Kasastani ja Ukrainasse...

1940. aasta suvel teatas president Roosevelt, et kui Balti riikide elanikele kommunism ei meeldi, siis võivad nad oma kodumaalt lahkuda. Teemat arutati ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel.

1944. aasta septembris tegi Saksa välipolitsei Saksa 18. armee staapi ettekande, et Pitka võitlejad vallutasid Toompeal komandatuuri ja ei ole võimalik eestlastele põgenemiseks vajalikke dokumente välja anda. Juba varem olid pitkalased takistanud Pärnus ja Haapsalus põgenikel Saksa laevadele minna.