Erna retkega tähistatakse eelkõige Saksamaa sõjaväeluure Abwehr luureretke "Unternehmung Erna" Punaarmee tagalas 1941. aasta suvel.
On eriti sümboolne, et Abwehri kõrged luurejuhid eesotsas Canarise ja Piekenbrockiga olid Eestis aastatel 1937 - 40 tavalised külalised, stammkoht oli EW sõjaväeluure staap aga ka Keila - Joa, Oru loss ja EW - NL-i piir. Juba aastatel 1939 - 40 saadeti EW-kaudu NLiitu mitu Abwehrgruppi.
Aastatel 1939 - 40 lahkus EW sõjaväeluure praktiliselt täies koosseisus koos salajase dokumentatsiooniga Saksamaale Abwehri teenistusse. Sõjaväeluurajad Maasing, Saarsen, Kurgvel, Kristjan jt olid ka Erna grupi loomise eestvedajad.
Erna grupi liikmed, mis allusid nii Saksa Abwehrile kui ka Soome sõjaväeluurele ja mida toetas Eesti Vabastamise Komitee (EVK), said valida, kas anda vanne Saksamaale või Soomele. Vanne anti Soome riigile. Hiljem, olles juba Saksa sõjaväe koosseisus, andsid ernalased vande Saksamaale.
Saksamaal esindas Eestit dr. Hjalmar Mäe, kel olid president Pätsi volitused teha presidendi nimel kõik, mis Eestit aitaks. Määrates paika Varese valitsuse, saatis president Päts dr. Mäe salaja Saksamaale.
1941. aasta mais moodustati Soomes EVK. EVK poolt määrati dr. Mäe Ajutise Valitsuse peaministriks põhiseadusliku korra taastamiseni Eestis.
I grupi maaletulek Salmistus 1941. aasta 10. juulil sai teoks tänu sellele, et piiri valvasid piirivalvevägede asemel maaväed, kel puudus vastav kogemus. Vaatamata sellele avastati ja alustati Erna grupi jälitamist juba tund aega hiljem. 26. juulil ründasid ernalased koos metsavendadega ebaõnnestunult Albu vallamaja, millega reedeti ka oma põhibaasi asukoht.
31. juulil löödi Erna grupp Kautla soos NKVD vägede poolt sisuliselt puruks ning hajutati, ja selle riismed jõudsid Saksa vägedeni 6. augustil. Kaotati 32 võitlejat ehk pool isikkoosseisust.
Erna grupi liikmed Kevend, Jõgi, Hellat, Talgre ja grupi sakslastest Abwehri sideohvitserid Reinchardt ja Schwartze kutsuti Berliini autasustamisele, kus neid võttis vastu ka admiral Canaris.
Erna grupi liikmed hävitasid metsavendade info põhjal ka nõukogude aktiviste ja uusmaasaajaid. NKVD kahtlustes selles kohalikke elanikke või metsavendi, mille tõttu kaasnesid ka repressioonid.
Nürnbergi tribunal kuulutas hiljem kommunistide ja politrukkide tapmise sõjakuriteoks.

Erna grupi liikmed alustasid Saksa armee koosseisus 1941. aasta 20. augustil pealetungi Tallinnale ja jõudsid välja Järve jaama.
1944. aasta suvel loodi Soome sõjaväeluure poolt endistest ernakatest luuregrupp "Haukka", mis aga seoses Soome sõjast väljaastumisega jäeti saatuse hooleks.
Saksa Abwehr lõi samaaegselt teise grupi "Tümmler", mille eestvedajad olid Hellat ja Talgre. Viimased olid seotud ka Eesti Rahvuskomiteega. Hellat sõitis veel Rootsi, kus kohtus Rootsi, Inglise ja USA eriteenistuste esindajatega ning edastas neile erinevaid luureandmeid ja kaarte Eesti kohta, mille need edastasid omakorda NLiidu sõjaväeluurele GRU. Seega oli Moskval teada nii Sinimägede kaitserajatiste joonised kui ka põrandaaluste gruppide nimekirjad! Rootsi mingit materiaalset abi eestlastele ei andnud. Ka Soome lõpetas koostöö Saksa luurega ja alustas koostööd NLiidu omaga, kohustudes andma välja ka kogu oma agentuuri.