Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Saksamaa alustas Unternehmung Barbarossa koostamist 1940. aasta 21. juulil. Plaan kinnitati sama aasta 18. detsembril ja 10 päeva hiljem olid selle koopia juba Nõukogude sõjaväeluurel GRU-l käes.
Generalplan Ost nägi ette ka Baltikumi saksastamise ja liitmise Saksamaaga.
Aga 1941. aasta 22. juunil alustasid sõjategevust NL-i vastu Saksamaa ja Rumeenia, 26. juunil Soome, Slovakkia ja Ungari ning 28. juunil Itaalia.
USA teatas 23. juunil, et ta annab NL-le piiramatut sõjalist ja majanduslikku abi.
Generalplan Ost nägi ette ka Baltikumi saksastamise ja liitmise Saksamaaga.
Aga 1941. aasta 22. juunil alustasid sõjategevust NL-i vastu Saksamaa ja Rumeenia, 26. juunil Soome, Slovakkia ja Ungari ning 28. juunil Itaalia.
USA teatas 23. juunil, et ta annab NL-le piiramatut sõjalist ja majanduslikku abi.
0
0Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt.
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles:
Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
1939. aasta 2. juunil NLiidu - Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.
6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.
7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule. See vihastas inglasi veelgi rohkem.
1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas
1939. aasta 1. juulil lõppesid Moskvas toimunud Prantsuse, Inglise ja N. Liidu vahelised läbirääkimised kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.
2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.
Juulis 1939 saavutati Inglismaa ja Prantsusmaa ning NLiidu vahelistel läbirääkimistel Moskvas kokkulepe kõigis põhilistes küsimustes. Ühtsele seisukohale ei jõutud vaid kaudse agressiooni mõiste määratlemisel. Kolmikliidu lepingu tekst, milles olid täidetud kõik NLiidu esitatud nõudmised, oli allakirjastamiseks valmis.
Liidulepingu allkirjastamiseks valmisolekut kinnitas Prantsuse peaminister Eduardo Daladier 18. juulil 1939 Prantsuse saadikutekojas peetud kõnes, kus ta muuhulgas ütles:
Lõpuks ometi! Peale nii paljude raskuste võib arvata, et oleme jõudnud õnnelikult sadamasse, sest Molotov deklareeris, et poliitiline kokkulepe on tegelikult saavutatud.
http://kultuur.elu.ee/ke492_sa...
0
0Aitäh kommentaari ja selle "Kultuur ja Elu" artiklile viitamise eest.
Kummaline, et Venemaa kaasaegne ajalooteaduski avaldab nüüd sarnaseid fakte ja seisukohti , eriti mis puudutab Stalini sõjalisel teel maailmarevolutsiooni jätkamise plaane, tema võitlust sõja alustamise eest, aga loomulikult ka liitlaste ja NSVLi silmakirjalikku 15 oktoobri pakti.
Hessi sõnum ja surm on esitatud sarnaselt.KE avaldatule
.
Kummaline, et Venemaa kaasaegne ajalooteaduski avaldab nüüd sarnaseid fakte ja seisukohti , eriti mis puudutab Stalini sõjalisel teel maailmarevolutsiooni jätkamise plaane, tema võitlust sõja alustamise eest, aga loomulikult ka liitlaste ja NSVLi silmakirjalikku 15 oktoobri pakti.
Hessi sõnum ja surm on esitatud sarnaselt.KE avaldatule
.
0
01941. aasta 25. augustil tungisid Inglismaa ja NLiit Iraani. Punaarmee koosseisu kuulusid ka Poola väeosad, mis jätkasid hiljem Inglise ülemjuhatuse all Iraagis, Palestiinas ja Itaalias.
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
