Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
In Memoriam - praost emeritus Johannes Aarik
...jaanikuuõhtune moto: Sirelid õits`vad kui meeletud, võttes mu meeled keeletuks...!
Kuni kevadsuviste õite ajani kogusin mälestuslõngasid Eestis, mida tunnetada, sest lahkus tore vanahärra praost emeritus Johannes Aarik keset Eestimaa sügavat talve 2011.a. küünlakuus.
Olen tundnud suurt poolehoidu tagasihoidliku ja väärika, kuid suure rännumehe Johannes Aariku pika elutee jälgimisel, põimides hetki tema mälestusteloo kokkuvõtteks, meenutusteks...
Praost emeritus Johannes Aarik sündis 7. maikuupäeval 1912. aastal Võnnu vallas Tartumaal, praeguse Tartu – Räpina maantee lähedal Hammastes, kus tänapäevast maanteed palistavat paplialleed märgates tuleks autost-raudruunal kiirust vähendada ning pöörata enne teeveerel asuvat kollast majakest paremale.
Taluhoonete asukoht on avara põldudemassiivi keskel mõnusal künkal, kuhu on kokkuveetud mõned vahvalt suured kivimürakad, millistele ronides tunned õhtuse suvepäikese rauget soojust, mis tuleb kui kivi sisemusest ja annab rahutunde kehale ja hingele. Talu õues kasvaval iidsel pärnapuul võid kätega tüve emmates olla kui looduslaps, tundes lembepuu mõjuvälja ja ammutades omale looduse ürgset energiat, - nii ka siis rahuneb rahutu inimhing nagu metsaviirg silmapiiril suveõhtu sumedas vines.
See paik oli Johannese sünnikoht.
Kooliteed alustas poisike Võnnu algkoolides, hiljem juba Hugo Treffneri gümnaasiumis Taaralinnas. Haritud noormees läks vabatahtlikuna Eesti Vabariigi kaitseväkke ja sai armeeteenistuses allohvitseriks. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 25-aastane nooruk 1937.a.
Tallinna Toomkirikus ordineeriti noor vaimumees piiskop dr. Rahamägi poolt 1938.aastal ja nii algas noore vaimuliku pikk elutee. Päästes end sõja jalust ja vene okupatsioonist, asus Johannes 1944.a Saksamaale ja oli Geislingeni Eesti põgenikelaagri noorteõpetaja, kuni siirdus 1950.aastal Ameerika Ühendriikidesse Connecticuti osariiki. Järgnevalt asus ta Los Angelese Peetri koguduse õpetajaks ning abiellus psühholoogia magister Ella Toometiga 1959.a, kellest sai ka kiriku organist.
1963.a valiti Aarik Austraalia Adelaide eesti koguduse õpetajaks, kus teenis 37 aastat, sellest praostina 14 aastat kuni pensionile jäämiseni 2000.aastal.
Uuel eluetapil naases vaimulik vanapaar iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 2000ndal aastal,
kus asuti elama Ella Toomet (Tomson) lapsepõlve kodumajja Tallinnas Nõmmel Rahu tänav 19.
Nii saabuti vabasse Eestisse tagasi, et nautida 88-aastaselt vanaduspõlve koduses Eestis.
Ajaloo keerdkäikude selgituseks võib lisada, et abikaasa Ella kodumaja Rahu tänaval oli Ella vanemate nõusolekul elukohaks ka vene vangilaagrist naasnud „Otto Tief`i 1944.a –vahevalitsuse“ ministrile hr.Arnold Susile ning tema tütrele Helile.
Samuti peatus Rahu tänaval Eestis olles tolleaegne vene demokraadist Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solzenitsõn, kes tol ajal kirjutas Eestis maapaos olles Arnold Susi toetusel Kopli-Mardi talus oma maailmakuulsat teost „GULagi arhipelaag“.
Ja nüüdse sajandi alguskümnendi aastad veetis vanahärra Rahu tänaval oma vennapoja Reinu hooldusel, kes taastas oma isa ja onu Johannese kodutalu Võnnus ning kasvatab seal eduka põllumehena mitmesajal hektaril teravilja ja see korras talupidamine tegi vanahärrale alati rõõmu.
Praost emeritus Johannes Aarik puhkab nüüd Tallinnas Hiiu Rahu kalmistul koos oma abikaasa Ella Aarik-Toometiga, kes lahkus meie hulgast 2001.aastal.
Johannes tavatses kasutada oma kiriklikul jutlusel sõnu - „Tegutse ja tee, mida Jumal ütleb.”
„Jumal on armastus.“
Puhake rahus, olgu kodumuld teile kerge!
Mälestades,
Mati Pungas, Tallinnas 4. juunikuupäeval; Eesti lipu päeval 2011. a
...jaanikuuõhtune moto: Sirelid õits`vad kui meeletud, võttes mu meeled keeletuks...!
Kuni kevadsuviste õite ajani kogusin mälestuslõngasid Eestis, mida tunnetada, sest lahkus tore vanahärra praost emeritus Johannes Aarik keset Eestimaa sügavat talve 2011.a. küünlakuus.
Olen tundnud suurt poolehoidu tagasihoidliku ja väärika, kuid suure rännumehe Johannes Aariku pika elutee jälgimisel, põimides hetki tema mälestusteloo kokkuvõtteks, meenutusteks...
Praost emeritus Johannes Aarik sündis 7. maikuupäeval 1912. aastal Võnnu vallas Tartumaal, praeguse Tartu – Räpina maantee lähedal Hammastes, kus tänapäevast maanteed palistavat paplialleed märgates tuleks autost-raudruunal kiirust vähendada ning pöörata enne teeveerel asuvat kollast majakest paremale.
Taluhoonete asukoht on avara põldudemassiivi keskel mõnusal künkal, kuhu on kokkuveetud mõned vahvalt suured kivimürakad, millistele ronides tunned õhtuse suvepäikese rauget soojust, mis tuleb kui kivi sisemusest ja annab rahutunde kehale ja hingele. Talu õues kasvaval iidsel pärnapuul võid kätega tüve emmates olla kui looduslaps, tundes lembepuu mõjuvälja ja ammutades omale looduse ürgset energiat, - nii ka siis rahuneb rahutu inimhing nagu metsaviirg silmapiiril suveõhtu sumedas vines.
See paik oli Johannese sünnikoht.
Kooliteed alustas poisike Võnnu algkoolides, hiljem juba Hugo Treffneri gümnaasiumis Taaralinnas. Haritud noormees läks vabatahtlikuna Eesti Vabariigi kaitseväkke ja sai armeeteenistuses allohvitseriks. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas 25-aastane nooruk 1937.a.
Tallinna Toomkirikus ordineeriti noor vaimumees piiskop dr. Rahamägi poolt 1938.aastal ja nii algas noore vaimuliku pikk elutee. Päästes end sõja jalust ja vene okupatsioonist, asus Johannes 1944.a Saksamaale ja oli Geislingeni Eesti põgenikelaagri noorteõpetaja, kuni siirdus 1950.aastal Ameerika Ühendriikidesse Connecticuti osariiki. Järgnevalt asus ta Los Angelese Peetri koguduse õpetajaks ning abiellus psühholoogia magister Ella Toometiga 1959.a, kellest sai ka kiriku organist.
1963.a valiti Aarik Austraalia Adelaide eesti koguduse õpetajaks, kus teenis 37 aastat, sellest praostina 14 aastat kuni pensionile jäämiseni 2000.aastal.
Uuel eluetapil naases vaimulik vanapaar iseseisvuse taastanud Eesti Vabariiki 2000ndal aastal,
kus asuti elama Ella Toomet (Tomson) lapsepõlve kodumajja Tallinnas Nõmmel Rahu tänav 19.
Nii saabuti vabasse Eestisse tagasi, et nautida 88-aastaselt vanaduspõlve koduses Eestis.
Ajaloo keerdkäikude selgituseks võib lisada, et abikaasa Ella kodumaja Rahu tänaval oli Ella vanemate nõusolekul elukohaks ka vene vangilaagrist naasnud „Otto Tief`i 1944.a –vahevalitsuse“ ministrile hr.Arnold Susile ning tema tütrele Helile.
Samuti peatus Rahu tänaval Eestis olles tolleaegne vene demokraadist Nobeli kirjanduspreemia laureaat Aleksandr Solzenitsõn, kes tol ajal kirjutas Eestis maapaos olles Arnold Susi toetusel Kopli-Mardi talus oma maailmakuulsat teost „GULagi arhipelaag“.
Ja nüüdse sajandi alguskümnendi aastad veetis vanahärra Rahu tänaval oma vennapoja Reinu hooldusel, kes taastas oma isa ja onu Johannese kodutalu Võnnus ning kasvatab seal eduka põllumehena mitmesajal hektaril teravilja ja see korras talupidamine tegi vanahärrale alati rõõmu.
Praost emeritus Johannes Aarik puhkab nüüd Tallinnas Hiiu Rahu kalmistul koos oma abikaasa Ella Aarik-Toometiga, kes lahkus meie hulgast 2001.aastal.
Johannes tavatses kasutada oma kiriklikul jutlusel sõnu - „Tegutse ja tee, mida Jumal ütleb.”
„Jumal on armastus.“
Puhake rahus, olgu kodumuld teile kerge!
Mälestades,
Mati Pungas, Tallinnas 4. juunikuupäeval; Eesti lipu päeval 2011. a
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.