Juhtkiri: Tartu rahuleping – Eesti võit
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
rahusõlmija06 Feb 2011 04:41
Vene Föderatsioon ei pea end Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega EW tollal Tartu rahu sõlmis, ja seega Tartu rahu ei tunnusta. Bolševikud tulid Venemaal võimule ebaseaduslikult ja alates Tartu rahu sõlmimisest toetas EW bolševikke viie aastases kodusõjas Vene seaduslikku võimu esindanud valgekaartlaste ja kasakate vastu.
Nõukogude Venemaad tunnustasid vaid vähesed riigid maailmas: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola ja Saksamaa. Tartu rahu sõlmiti aga kahe sellise riigi vahel, mida keegi sel hetkel maailmas ei tunnustanud.
Venemaa on vaid mõnes küsimuses (tuumalepped, omandireformi valdkond Venemaal jne) Nõukogude Liidu õigusjärglane, mis loodi 1922. aasta 30. detsembril.
Tunnustamisest07 Feb 2011 12:12
Kõik riigid, millel olid NN.Venemaaga diplomaatilised suhted, tunnistasid seda riiki. Tänane VEne on üle võtnud NSVL välissuhtluse.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Leo Levala (12:08)
§§§08 Feb 2011 03:11
Tänapäeva Venemaa on vaid Nõukogude Liidu 1923 - 91 õigusjärglane vaid nendes küsimustes, mida ta on deklareerinud.
Ta ei ole Nõukogude Venemaa õigusjärglane, mis oli aastatel 1917- 23.
Leo Levala09 Feb 2011 17:02
NSVL oli tegelilkult Venemaa koos oma kolooniatega. Vene NSFSi hümniks oli NSVL hümn ning neil ei olnud isegi oma komparteid.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Leo Levala (12:08), Tunnustamisest (12:12), Leo Levala (16:58)
arno06 Feb 2011 12:16
Venemaa on läbi sajandite ikka ja jälle mitte ainult sõnamurdlikult käitunud vaid lausa avalikult deklareerinud, et ta ei pea end kohustuslikuks täita lepinguid mis ENAM ei teeni Venemaa huve ... Kui Saksamaa alles eelmisel sügisel maksis ära viimase osa oma I Maailmasõka järgsetest hüvitustest oma naabermaadele siis Venemaa peab endale SOLVAVAKS isegi enda poolt sõlmitud lepingute meenutamist, nimetades seda RUSSOFOOBIAKS ... Asi on seda häirivam, et sellise kaksikmoraaliga lähevad kaasa ka paljud meie tänased tipppoliitikud kes nimetavad mistahes Venemaa poolset lepingute rikkumist või sekkumist oma naabermaade ellu samuti russofoobiaks ja "vene karu torkimiseks" ... Sellise käitumise taustal on igasugune lalin demokraatia arengust Venemaal vaid enesepettus ja helesinine unistus.
Aleks06 Feb 2011 19:05
Eesti poliitikud on üle kümne aasta ajanud eri juttu oma rahvale ja maailmale. Maailmale on korduvalt väidetud et Eestil pole Venemaale mingeid territoriaalseid pretensioone - see väide on mustvalgel näiteks Välisministeeriumi infoleheküljel. Oma rahvale aga aetakse heameelega udujuttu Tartu rahu igavesti kehtimisest viisil mis jätab mulje et ka Petserimaad ja Narvatagust tahetakse tagasi. See käitumine meenutab natuke Arafatti kes rääkis alati inglise keeles rahust ja araabia keeles pühast sõjast.
piirivalvur10 Feb 2011 03:13
Samas anti Lätile aastal 1996. ära kalarikkad alad Liivi lahes. President Meri ja Trivimi Velliste eestvedamisel toodi ära Eesti merepiir ka Soome lahe keskosast.
Aga Nõukogude võim võttis näiteks Vene NFSV-lt Krimmi ja Donbassi ja kinkis need Ukraina NSV-le.
Üks raamat sel teemal.
http://www.raamatumaailm.ee/ta...
rahvusvaheline taust07 Feb 2011 04:58
Kui isehakanud pagulastegelased (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Rahvasteliit lähtus sellest, et Nõukogude Eesti astus ise Rahvasteliidust välja 1941. aasta 6. augustil ja lähtus Johannes Varese valitsuse järjepidevusest.
Rahvusvahelise õiguse järgi saab luua eksiilvalitsuse vaid sõja tingimustes. Näiteks, nii loodi II maailmasõja ajal Prantsusmaa, Poola ja Tšehhoslovakkia eksiilvalitsused Londonis.
Kui Uluotsa valitsus ise tagasi astus, määras president Päts uueks valitsusjuhiks Johannes Varese.
Johannes Varese valitsus (andis presidendile vande 21. juunil), mis oli tunnustatud nii Rahvasteliidu ja hiljem ka ÜRO poolt ning sellest lähtuti ka Teherani - Jalta konverentsidel, oli II maailmasõja ajal eksiilis Nõukogude tagalas Jaroslavlis, Eesti Laskurkorpus sõdis liitlaste poole.
1953. aastal moodustati Norra ranniku lähedal neutraalvetes koguni kaks Eesti eksiilvalitsust (nii Pätsi kui ka Tõnissoni liin), mis olid rahvusvahelise õiguse seisukohalt tühised ja mitte ükski riik neid mõistagi ei tunnustanud. Ühte neist juhtis peaminister presidendi ülesandeis August Rei ja teist peaminister presidendi ülesandeis Alfred Maurer. Leedukate ja lätlaste poolt sarnaseid mõttetuid eksiilvalitsusi ei loodudki.
Ainult USA-s oli siiski suursaadiku koht, mis aga ei esindanud Eesti riiki, vaid riigi ideed.
Ahti Mänd07 Feb 2011 10:35
Rahvusvahelisele taustale,
Eesti eksiilvalitsus (Uluotsa-Tiefi liin) loodigi sõja tingimustes.
Leedu ja Läti aga ei moodustanud eksiilvalitsust ainult seetõttu, et seda ei võimaldanud nende riikide põhiseadus.
1918.a.loodud EV 1938.a.PS ongi selles mõttes maailmas unikaalne, et tema põhiseaduslikud institutsioonid võivad kasvõi aastatuhandeid uueneda...
Mis aga tunnustamisse puutub teiste riikide poolt, siis miks nad peaksidki Eesti eksiilvalitsust tunnustama, kui teda ei tunnusta enamus tema enda kodanikkonnast...
194409 Feb 2011 03:59
Uluots - Tiefi valitsust ei tunnustanud ükski riik maailmas, samuti Rahvasteliit ja ÜRO.
Uluots oli seotud Rahvuskomiteega, mis loodi Ribbentrop - Uluotsa pakti alusel SD kontrolli all Eesti Direktoraadi omavalitsuse toetuseks ja sundmobilisatsiooni läbiviimiseks, mis oli vastuolus Genfi konventsiooniga.
Hiljem Uluots kahetses oma otsust, põhjendades, et olid kehvad nõuandjad ja ka tervis oli vilets.
Liitlaste, samuti Rahvasteliidu ja ÜRO jaoks sattus Uluots ühte nimekirja dr. Mäe, Quislingi, Tiso, Hacha, Pavelici, Petaini, Vlassovi jt-ga.
Tiefi valitsusele ei saadetud isegi paati järele, sest parema reputatsiooniga ministerid jätkus paguluses niigi. Uluotsal õnnestus siiski omal käel paat hankida ja põgeneda.
Leo Levala07 Feb 2011 12:08
Mänd:"Tartu rahu oli Eestile moraalne, poliitiline ja diplomaatiline võit, mida kõik eestlased peavad alati tähtsaks pidama"

Et Tartu rahu ei ole keegi tühistanud, siis on kohatu rääkida sellest mineviku-vaimus "OLI".
Ja eelkõige oli see siiski SÕJALINE VÕIT!
Leo Levala09 Feb 2011 16:58
Selle jägi vale ümberlükkaliseks lugege Kurese mälestusi.
Samalt IP numbrilt on siin varem kommenteerinud: Leo Levala (12:08), Tunnustamisest (12:12)
Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus