Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
VanemadUuemad
Tallinna noored „rohelised“ tähistasid 2010.a kevade algust kogunemisega Toompea „miljoni-kroonise WC“ järjekorda, et saavutada Guinnessi rekordit - seekord „WC-järjekorra arvukuse pikkuse “ järgi.
On ju teada, et linnatualettide arv on kasin: on vaid Kadriorus, Balti jaamas ja ka Toompeal ning mõnedes kaubanduskeskustes, restoranides; - linna turistide jaoks on see probleemiks.
Meenub minu kolleegi külastusreis Vene St. Petersburgi linna asutamise 300-nda aastapäeva peole 2003. aasta suvel; Nevski prospekti hooned olid üle värvitud ja ka ristleja Aurora ära võõbatud (ajalooliselt, see laev tsaariajal põgenes argpükslikult 1905.a maikuus Tsushima merelahingust); - linna oli vuntsitud nagu ikka „potjomkini küla stiilis“.
Suvepäevad olid palavad ja peorahvas jõi hulgaliselt viina-õlut ning kalja-limonaadi; aga oma „keha kergendama“ minna polnud rahval kuhugi. Nii „soristasid“ mehed pargipõõsaste ääres ühel pool ja naised teisel pool põõsaid...
Küsimuse peale: „Mis temale meelde jäi St. Petersburgi aastapäeva tähistamisest?“
Vastuseks oli: „Kohutav k.se ja s.tahais, millest lehkas kogu linn!“. Seega sanitaartingimused on vene linnas allpool igasugust arvestust; tahtmatult sobiks siin vene rahvaväljend: „Zdes russkii duhh, - zdes russ`ju pahnet...!“
Teatavasti tegid Rootsi ja Soome valitsus St. Petersburgi linnale kingituseks 700-tuhandelise elanikuga linnaosa reo-heitvete puhastusseadmete ehituskompleksi investeeringuna, aga see on ju vaid üks-seitsmendik linna fekaalheitvete puhastamisest?
Merehoovused kannavad St. Petersburgi heitvete solgisaaste Neeva jõe deltast Soome lahe põhjakalda rannikumerdpidi sadade kilomeetrite ulatuses Soome rannikule...!
Loota on et Eesti noorte roheliste „kempsu-järjekorra arvukus“ saab „Guinnessi rekordite raamatu“ nimekirja ja sellega sunnitakse ka linnavalitsust korraldama linnaWC-de ehitust ja korrashoidu, sest 2011. aastal peab Tallinn saama Euroopa kultuuripealinnaks.
P.S. Lennart tegi aastaid tagasi Tallinna lennujaamas oma „käimla-intervjuuga“ lehemeestele ka „selle asutuse“ lennujaamas korda, kusjuures intervjuu mõju ulatus isegi välismaale.
Linnarahva keelepruugis: - „edgari h...de“ mälestusmärgi ehituskulude arvelt oleks Tallinnas linna avalike käimlate olemasolu probleem juba ammu lahendatud.
Lugupidamisega Mati Pungas
Tallinnas, kevade Palmipuudepühal, paastukuu 28.päeval 2010. a
On ju teada, et linnatualettide arv on kasin: on vaid Kadriorus, Balti jaamas ja ka Toompeal ning mõnedes kaubanduskeskustes, restoranides; - linna turistide jaoks on see probleemiks.
Meenub minu kolleegi külastusreis Vene St. Petersburgi linna asutamise 300-nda aastapäeva peole 2003. aasta suvel; Nevski prospekti hooned olid üle värvitud ja ka ristleja Aurora ära võõbatud (ajalooliselt, see laev tsaariajal põgenes argpükslikult 1905.a maikuus Tsushima merelahingust); - linna oli vuntsitud nagu ikka „potjomkini küla stiilis“.
Suvepäevad olid palavad ja peorahvas jõi hulgaliselt viina-õlut ning kalja-limonaadi; aga oma „keha kergendama“ minna polnud rahval kuhugi. Nii „soristasid“ mehed pargipõõsaste ääres ühel pool ja naised teisel pool põõsaid...
Küsimuse peale: „Mis temale meelde jäi St. Petersburgi aastapäeva tähistamisest?“
Vastuseks oli: „Kohutav k.se ja s.tahais, millest lehkas kogu linn!“. Seega sanitaartingimused on vene linnas allpool igasugust arvestust; tahtmatult sobiks siin vene rahvaväljend: „Zdes russkii duhh, - zdes russ`ju pahnet...!“
Teatavasti tegid Rootsi ja Soome valitsus St. Petersburgi linnale kingituseks 700-tuhandelise elanikuga linnaosa reo-heitvete puhastusseadmete ehituskompleksi investeeringuna, aga see on ju vaid üks-seitsmendik linna fekaalheitvete puhastamisest?
Merehoovused kannavad St. Petersburgi heitvete solgisaaste Neeva jõe deltast Soome lahe põhjakalda rannikumerdpidi sadade kilomeetrite ulatuses Soome rannikule...!
Loota on et Eesti noorte roheliste „kempsu-järjekorra arvukus“ saab „Guinnessi rekordite raamatu“ nimekirja ja sellega sunnitakse ka linnavalitsust korraldama linnaWC-de ehitust ja korrashoidu, sest 2011. aastal peab Tallinn saama Euroopa kultuuripealinnaks.
P.S. Lennart tegi aastaid tagasi Tallinna lennujaamas oma „käimla-intervjuuga“ lehemeestele ka „selle asutuse“ lennujaamas korda, kusjuures intervjuu mõju ulatus isegi välismaale.
Linnarahva keelepruugis: - „edgari h...de“ mälestusmärgi ehituskulude arvelt oleks Tallinnas linna avalike käimlate olemasolu probleem juba ammu lahendatud.
Lugupidamisega Mati Pungas
Tallinnas, kevade Palmipuudepühal, paastukuu 28.päeval 2010. a
0
0Kommentaarid sellele artiklile on suletud.
