Kuulge-te ei ela siin; te ei kuule seda lipuheiskamise viisi üle ookeani;kus te enne olite kui oli võimalik mõjutada riigikogu otsus selles küsimuses? Pealegi, enamus inimesed kes Eestis elavad ongi ENSV järeltulijad. Isegi meilegi armastatud Henn Põlluaas ja Martin Helme. Neid ei saa käest-jalast pooleks lõigata-et üks pool on te minevik, aga teise poolega toetame teid 100%; see pool mida tunneme teid Eesti taasiseseisvumisest alates. Mõttetu jura!! Kuulake-see Haini loogika ei mõju kedagi. Kes või mis on üks Tubina hästi kergesti laudev laul? Pole üldse sihukeset laulust kuulnud! Kas Laulupeol tema laulu lauldakse. Sügavalt kahtlen. Nii et pläralõuad kinni ja teeme posiitivset tööd kogu Eestile ja tema järeltulijatele.

Jälle püütakse vastandada Kodu- ja Väliseestit. Teatud elukogemuse vahe muidugi jääb, aga sellest ei tohiks puhuda tüli.
Hr Rebase nimetatud laulud on Eestis tuntud.
Kerge on hukka mõista neid, kes pidid 50 a kandma okupatsiooni koormat ja pidada ennast kangelaseks. Kui hr Rebas oleks olnud Eestis, me ei tea, kes ta oleks olnud. Võibolla EKP Keskkomitee sekretär.

Tänu hr. Rebasele õige jutu eest! Pole väliseestlasi ja kodueestlasi, on õiged eestlased ja nõukogude eestlased.
Tulge Viljandisse, kus tänavu 11. juulil kell 20 kõlavad laulud, mida lauldi esimesel laulupeol 140 aastat tagasi. Nende hulgas siis ka Koidula "Mu isamaa on minu arm" oma õige viisiga, mille autor on Kunileid-Saebelmann. Muide Eestis lauldakse seda laulu taas üha enam.
Nõukogude okupatsiooniaegne intelligents sai võimule täpselt nii, et õiged loojad koristati eest ära. Ja needsamad tegelased, kellele ei meeldinud Vabadussõja Võidusammas, saavutasid oma võidu - meie lippu hakatakse langetama sellise meloodia saatel, mille puhul igale mäluga inimesele meenub rohkete punalippude voogamine. Uus kord kehtib 2. juulist.

Loen ja imestan! Nimelt halvustavat suhtumist Ernesaksasse. Meenub,luuletaja,kes kirjutas meie rahvuslillest. Rukkilill-me oleme viljas ja maantee ääres ja kõik sõidavad ja tolmutavad meid. Kuid ikkagi kasvame.Eestlased on rukkilille saatusega. Olen ise sündinud pärast sõda ja sotsialismi sisse. Kas olin süüdi,et sündisin siia ja käisin laulupeol. Igatahes kui laulsime ``Mu isamaa on minu arm`` siis voolasid pisarad ja keegi ei õpetanud,et peab. Tundub,et tigedus on mingil muul põhjusel Ernesaksa suhtes!

Ma olen pettunud sedavõrd agressiivsest sildikleepimisest nii siinsete kommenteerijate kui ka kodu-eestlaste suhtes. Kõik, millele nt Maxim on püüdnud tähelepanu juhtida, on see, et kodu-eestlaste tunded isamaa suhtes ei ole vähem ehtsad ja ausad üksnes seetõttu, et okupatsiooniaastatel nende tunnete väljendamine taunitud ja taga kiusatud oli.

Olen täiesti nõus 27 Jun 2009 14:04 postitanuga - me ei peaks võistlema, kes on "õigem eestlane" ja kes omab "eestluse monopoli" - objektiivselt ei ole seda nagunii võimalik hinnata. Kummalgi, nii kodu- kui väliseestlastel, on oma saatus ja võitlused seljataga. Kergelt ei ole pääsenud kumbki. Aga fakt on, et Ernesaksa viisistatud "Mu isamaa on minu arm" on Eesti rahvast kandnud ja ühendanud nüüdseks juba läbi aastakümnete ja sellisena lipu langetamise signatuuriks sobiv.

Ja muide - signatuuri vahetamise ettepanekule allakirjutanud (nende nimekirja leiab http://www.virumaa.ee/discuss/...) ei ole tähtsusetu "laulurahvas", kelle sõna ühiskondlikes küsimustes tähendust omama ei peaks. Eesti kultuuri tundev inimene peaks seda ka loeteluga põgusal tutvumisel mõistma.