Selle lehe ilmumise päeval, 9. märtsil möödub 63 aastat ühest barbaarsemast aktist Eesti ajaloos — Nõukogude lennuväe hävitusrünnakutest Eesti linnadele 9. märtsil 1944.

Tallinnale sooritatud suurpommitamise ohvrite mälestuseks korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts traditsiooniliselt mitmeid mälestustseremooniad.

Reedel, 9. märtsil toimub mälestusteenistus Siselinna kalmistul, kus seisab ohvritele väärikas monument. Sinna asetatakse lilli ja süüdatakse mälestusküünlad. Hingepalve peab EAÕK ülempreester Emmanuel Kirs, tseremoonial osaleb EELK Tallinna praost Gustav Peeter Piir.

Õhtul toimub kontsert-jumalateenistus Niguliste kirikus, kus vaimulikuna teenib EKEK peavikaar dr. Heigo Ritsbek, muusikalise kava esitavad Valku Kasuk (viiul), Vaike Kiik (metsosopran), Holger Kiik (kitarr), Tiit Kiik (orel).

Kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute leinakellad. Harju tänava veeres süüdatakse mälestusküünlad.

Narva linna purustamisele 6. märtsil 1944 järgnes Tallinna pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 — 1.00 ja 3.00 — 6.00 kohalelennanud punakotkad heitsid Tallinnale umbes 2000 lõhke- ja 1500 süütepommi. Rünnaku peamiseks sihiks olid Tallinna elamurajoonid millest paljud hävitati peaaegu täielikult. Maha põles eestluse sümboli tähendust omav Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus. Süttis Niguliste kirik, pommitabamusest purunes keskaegne vaekoda Raekoja platsil jmt ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet, ligikaudu 40% toonasest elamispinnast. Üle 20.000 inimese jäi peavarjuta. Rünnaku tagajärjel hukkus 463 inimest, vigastada sai 649. Eestlaste vastupanu see terrorirünnak murda ei suutnud. Järgmisel päeval märkasid tallinlased mahapõlenud Estonia müüridele suurte tähtedega maalitud teksti: „VAREMETEST TÕUSEB KÄTTEMAKS!“.

Tallinna pommitamine oli osa samal talvel alguse saanud Eesti rahulike elanike kavakindlast hävitamisest. Veebruaris 1944 seisid Eesti üksused oma positsioonidel Narva rindel ning vaatamata meeleheitlikele rünnakutele venelastel kaitseliine läbi murda ei õnnestunud. Kui meestest jagu ei saadud, mindi nende naiste ja laste kallale. Algas operatsioon, mille eesmärk oli hävitada Eesti rahulikke elanikke.

Väiksemad rünnakud tipnesid Tallinna ränga pommitamisega. Selle lauspommitamise vastu oli linn kaitsetu, korralik õhutõrje puudus. Päris kaotusteta venelased siiski ei pääsenud. Kokku tulistasid õhutõrjeüksused ja ööhävitajate JU-88 viielennukiline eskadrill alla ligi 40 vaenlase pommitajat.

„Eestlastena oleme meiegi pidanud oma minevikku selgitama kurtidele kõrvadele, kes ei tahagi tunnistada vabastamise ja okupatsiooni mõistete erinevust. 1944. a. märtsipommitamine Tallinnas ja suure osa Narva hävitamine on vaid kujundlikeks näideteks sellest, kuidas üks väikerahvas jääb suurte impeeriumide omavaheliste kemplemiste ohvriks. Ja kas tugevam taipab, et on nõrgemale liiga teinud?“ küsib piiskop Einar Soone.

Märkmed: