Eesti Elu
6000 EESTI SPORTLASE BIOGRAAFIA
Kultuur 15 Apr 2011 Aarand RoosEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
1937. a ilmus Tallinnas teos "Spordibiograafiline leksikon". Pidi aga mööduma üle poole sajandi, enne kui ilmus sellele järg a 2000. Vahepeal olid endale nime teinud tuhanded eesti sportlased, kes samuti väärisid jäädvustamist suuremas plaanis, kui ainult ahtakestes võistlusprotokollides. Samaaegselt oli eesti üldsus jõudnud unustada paljude endisaegsete sportlaste nimed ja teod. Nii tekitas Leksikon (ESBL) palju elevust, selle ilmumist tervitati laialdaselt. Kaks aastat hiljem tuli anda välja uustrükk täienduste ja parandustega, eeloleval nädalal ilmub teosest juba 3. tr, kus täiendatud osa on tõesti mahukas.

Teose koostajad on suurel määral samad kui a-il 2000 ja 2002 - ühest küljest kõikide eesti spordialaliitude esindajad, teisest küljest grupp spordiajakirjanikke ja -ajaloolasi. Kaastööliste tegemisi koordineeris seltskonna noorim - Aare Oja. Allakirjutanult paluti juba esimese uue iseseisvusaja väljaande jaoks täpsemaid andmeid välis-eesti sportlaste kohta. Töötasin usinasti selle kallal, et paguluses nii suurt ja ühendavat rolli evinud spordiliikumine ei jääks pildist välja. Ei oldud ju okupeeritud Eestis kuigivõrd kursis välismaal asuvate eesti sporditähtede saavutustega.

2011. a. täiendatud uustrüki jaoks andsin end juba ametlikumalt üles koostajate tiimi, sest tundsin vastutust selle eest, et Rootsi, Saksa, Inglismaa, Ühendriikide, Kanada ja Austraalia, samuti Soome ja muude maade eesti sporditähtedest keegi kahe silma vahele ei jääks. Täpselt nii aga ei läinud. Praeguses Eestis ei ole nimelt mingeid selgeid kriteeriume, mille alusel välis-eesti sportlane kvalifitseeruks ESBL-3 kõrgesse seltskonda või üldse Eesti spordi ajalukku. Üldkriteerium on, et olümpiamängudelt või suurtelt tiitlivõistlustelt nagu MM ja EM peaks sportlasel olema ette näidata näiteks koht esikümnes, või olema edukalt esindanud Eestit muudel rahvusvahelistel võistlustel, ja asja juurde kuulub ka mitmel korral Eesti meistriks tulemine.

Kas peab selleks olema sündinud Eestis? Kas peab oskama eesti keelt? Kas peab omama kehtivat EV passi? Äkki peab olema Eestisse tagasi kolinud ja olema ametlikult sisse kirjutatud? Kui palju aitab siin noorema sportlase isa päritolu? Ilmselt natuke rohkem kui üksnes ema päritolu, sest emaliini kaudu läheb eestipärane perekonnanimi kergemini kaduma - ja mis silmist, see meelest!

Mida sisuliselt tähendab leksikoni nime esimene sõna? Kas Eesti on siin tähenduses riik (rootsi keeles Estlands) või on see omadussõna (rts. estnisk(a))? Teisel juhul on väliseestlasel sellesse seltskonda tunduvalt rohkem asja.

Mida ma pakkusin täienduste, täpsustuste ja parandustena nende sportlaste biograafiasse, kes juba leidusid ESBLi eelmistes väljaannetes, aktsepteeriti muidugi. Aga maapao poole sajandi kestel oli ka kerkinud esile hulgaliselt talente väljaspool Eestit. Neil ei olnud ega saanudki olla mingit seost Eesti (NSV) esindamisega, ka ei olnud nad noppinud Eesti (NSV) meistritiitleid. Mõnel oli aga mujalt palju uhkem "teenistusleht", kuid jäeti ESBL-3 teosest ometi välja, ja seda vastava komisjoni otsusega.

Tubliduse või tuntuse üle pole mõtet väga palju vaielda. Aga tahan vähemalt siin, ajakirjanduse veergudel, esile tuua (ning ajaloo jaoks ära fikseerida) oma nimekirja nelja parimat komisjoni poolt hüljatud kandidaati. Teen seda nende elulookirjeldustega, mis ma koostasin ja edastasin ESBLi toimetusele. Lisan nendele veel mõne kommentaari nende eesti päritolu vaatenurgast.

*

KREEK, Adam (2. II 1980 London, Ontario, Kanada), Aleksander K. pojapoeg, sõudja. 195 cm, 92 kg. Alustas sõudetreeninguid 16-a, tuli kahel korral Kanada üliõpilasmeistriks. Kuni 23-a maailmameister Kanada 8-lises paadis 2001. Maailmameister 8- paadis: Sevilla 2002, Milano 2003 ja Berliin 2007, OM-i 5. Ateenas 2004, olümpiavõitja Pekingis 2008. Samad MM ja OM saavutused on ka tema kaaslasel Kevin Light'il, kelle ema on eestlane."

Adam Kreek pääses vähemalt poolenisti leksikoni. Kolleegium otsustas, et iseseisvat artiklit temast ei tehta, kuid lühiandmed lisatakse vanaisa Aleksander Kreegi artikli lõppu täiendina; isa Raoul on sündinud 1948 Norrköpingis, Rootsis.
Adami võistluskaaslasel Kevin Light'il, samuti OM- ja MM-võitjal, nii hästi ei läinud, sest temal Euroopa meistrist sugulast ei ole, ainult eesti ema neiupõlvenimega Paesüld.

Seevastu kolme järgmise sporditähe kohta lausus kolleegium, et uusi nimesid saab lisada ainult läbi kolleegiumi ja kolleegiumi otsusega neid nimekirja ei lülitatud.

LILLAK, Tiina (sünnitunnistusel Ilse Kristiina, 15. IV 1961 Helsinki), odaviskaja, Tallinnast pärit Ivar L. tütar, Eesti mootorrattasõidu meistri Verner L. ja Eesti ujumismeistri Ilse L (n-na Laubach) pojatütar, 181 cm, 75 kg. Püstitas maailmarekordi 72.40 (1982) ja 74.76 (1983). Moskva OM-il 1980 oli 14., Los Angelese OM-il 1984 oli 2., Souli OM-il 1988 oli 15. MM-il Helsingis 1983 tuli maailmameistriks, MM-il 1987 oli 6. ja MM-il 1991 oli 15. EM-il 1982 ja EM-il 1986 oli 4. Esimene soome odaviskaja üle 60 m ja 70 m, parandanud soome rekordit kokku 10 korral, mitmekordne Põhjamaade ja Soome meister. Korduvalt valitud Soome parimaks sportlaseks. B: Me Naiset nr. 11, 18.03.1982, Eesti Spordileht 22.06.2005."

Isa Ivar on sündinud Tallinnas ja lahkus 3-a Soome 1930-ndate aastate lõpus.

"LOOB, Håkan(3. VII 1960 Visby, Rootsi), jäähokimängija, isa on sündinud Kihnus. 1979-83 ja 1989-96 mängis Rootsi eliitsarja klubi Färjestads BK värvides, Rootsi meister 1981. Alates 1983 mängis NHL profiliigas Calgary Flames meeskonnas 6 hooaega, 450 matši, 193 väravat, 236 resultatiivset söötu, kuuludes Stanley karika võitnud meeskonda 1989, kusjuures 106 punkti (50+56) kogunud Loob valiti esimesse All Stars meeskonda. Loob oli ühtlasi esimene, kellel õnnestus NHLi põhihooajal visata poolsada väravat. Tuli Rootsi rahvuskoondisega Tre Kronor maailmameistriks 1987 ja 1991 ning sai hõbemedali 1990, OM-il Lillehammeris 1994 võitis esimese väliseestlasena olümpiakulla. T: Mer än hockey (1996)."

Håkani isa Paul sündis 1933 Kihnu saarel.

"SALUMAA, Sven (21. X 1966 Huntington, NY, USA) tennisetreenerite Tamara ja Eduard Salumaa poeg, tennisist, 195 cm, 90 kg, paremakäeline. Võitis esimese tiitli 9-a, sai esimesed ATP-punktid 1988, hakkas elukutseliseks 1989, spetsialiseerudes paarismängule. Esimene profiturniiri võit Rio de Janeiros 1990 koos B. Garrow'ga, kellega jõudis US Openil 1990 poolfinaali, kaotades seal napilt maailma esipaarile Aldrich/Visser. Los Angeleses 1991 jõudis koos C. Beckmaniga veerandfinaali, olles võitnud 6-kordse Wimbledoni tšempionpaari Woodbridge/Woodforde. Oli finaalis veel neljal suurel profiturniiril 1991-92 koos K. Kinneariga, lõpetas karjääri 1993. Parim koht ATP tabelis paarismängus 20 (1992) ja üksikmängus 400. Muud spordiharrastused: lumelaud, idamaised võitlusspordid. Indiana ülikool Bloomingtonis (ärijuhtimise alal), kutseline estraadimuusik, elukoht San Diego, CA. - Vend Gunnar S. (1. XII 1969 Huntington, NY, USA) tennisist, mängis profina USTA satelliit-turniire 1988-91, esimesed ATP-punktid 1991, elukutselt arst."

Salumaa isa Eduard ja ema Tamara olid mõlemad eestlased, Sven (ja Gunnar) muidugi samuti! Olen muide nende Long Islandi koduõue tenniseväljakul mitmel korral tennist kõksinud.

*

Mõne lugeja maitse jaoks leidub sportlaste leksikonis ehk liiga palju spordiga leiba teenivaid inimesi, kes ei vala higi areenil, vaid ponnistavad kuskil läheduses - ametnikke (näiteks kultuuriministeeriumist, mille haldusalasse sport kuulub), alaliitude esimehi-peasekretäre, võistluste korraldajaid-kohtunikke, spordiajakirjanikke ja spordiajaloolasi ning muidugi ka silmapaistvaid treenereid. Seevastu on spordilembelistest poliitikutest kampa võetud vaid neid, kellel on ka spordis midagi korralikku ette näidata.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus