Eesti Elu
60 aastat märtsiküüditamisest
Eestlased Eestis 27 Mar 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
25. märtsil meenutati kõikjal üle Eesti 60 aasta möödumist 1949. a. massiküüditamisest.

Selle traagilise tähtpäeva juhatas sisse president Toomas Hendrik Ilves, asetades 24. märtsil Pilistvere Kommunismiohvrite Memoriaali kivikangrusse mälestuskivi ja pärja Eesti riigi ühe alusepanija Jüri Vilmsi hauale.

Samal päeval Tallinnas Ajaloomuuseumis toimunud teaduskonverentsil lükati ümber märtsiküüditamisega seotud müüte, millest üheks suurimaks on arvamus, nagu olnuks küüditamine üksnes eestlaste omavaheline arveteõiendamine. Muuseumi teaduri Olev Liiviku sõnul oli küüditamine N. Liidu omaaegne plaanitäitmise poliitika. NL-is oli lepitud kokku, kui palju tuli Eestist inimesi küüditada ja jälgiti ka selle plaani täitmist.

Riigikogu võttis 24. märtsil vastu avalduse, millega mälestatakse 1949. a. märtsiküüditamise ohvreid. Avalduse „Meenutagem, mälestagem, püsigem“ kohaselt mälestab riigikogu kõiki, kes surid küüditamise tõttu või kes seoses seoses sellega jäid sündimata. Parlament avaldas sügavat austust ka neile küüditamise ohvreile, kes praegu on meie seas. Küüditamine oli rahvusvaheline kuritegu, mis ei aegu, seisab avalduses.

Riigikogu avaldas toetust ka Euroopa Parlamendi (EP) ettepanekule kuulutada MRP sõlmise päev, 23. august üle-Euroopaliseks mälestuspäevaks ning kutsus Eesti valitsust kuulutama see päev lipupäevaks.

25. märtsil toimus keskse üritusena Tallinnas leinaseisak Linda kuju juures, millele järgnes märtsiküüditamise ohvrite mälestusüritus okupatsioonide muuseumis, kus kõneles president Toomas Hendrik Ilves.

Riigipea kutsus kõiki kaaskodanikke talletama küüditatute mälestusi, välja selgitama massiküüditamise ohvrite saatust ja täideviijaid ning seeläbi ravima Eesti rahva hinges olevaid haavu.

President tegi ka ettepaneku rajada kõigile represseeritutele memoriaal, kus rahvas saaks oma ohvreid leinata ja mälestada: „Me võlgneme seda kõigile neile, kelle hauakoht teadmata või kodumaast kaugel. Nemad on meie iseseisvuse taastamise ohvrid.“

Riigipea hinnangul annab küüditajate väljaselgitamine moraalse garantii tuleviku tarvis, et õigusriigis ei jää ükski kuritegu ega kurjategija avalikustamata, samuti aitab see ehk jõuda jälile ka ajenditele, mis ajendas inimesi seesuguseid kuritegusid sooritama.

President kritiseeris samas ka populistlikke rünnakuid põhiseaduse vastu, öeldes: „Aga samasuguseks ohuks õigusriigile on ka meid ümbritsev tigedus ja viha, mida kohtame avalikes ja anonüümsetes sõnavõttudes ning kommentaarides. Seda lugedes ja kuulates taban end mõttelt: mis saaks siis, kui see kurjus leiaks võimaluse end tegudes väljendada?“

Tema sõnul tuleb mõelda majanduslikult raskel ajal sellele, et küüditamise ohvritel tuli ellu jääda mõõtmatult kohutavamates oludes.

„Seetõttu kutsun teid appi tooma Eestit tagasi reaalsusesse. Just teie kinnitate meile ideed, et me saame alati hakkama,“ pöördus president Ilves küüditatute poole.


Tallinnas mälestati ohvreid ka Pääsküla küüditatute mälestusmärgi juures. Tartus viidi mälestus- ja meenutuspäevade sündmused läbi põllumajandusmuuseumis ning oli leinahetk Rukkilille mälestusmärgi juures.

Emotsionaalseks kujunesid mälestuskogunemised Rakvere Okaskrooni mälestusmärgi juures, samuti Paides ja Koerus, kus avati küüditatutele mälestusmärk.

25. märtsil korraldasid Balti riikide saadikud mälestustseremoonia ka Strasbourgis, EP hoone seinale asetatud Balti rahvaste küüditamiste mälestustahvli ees. Mälestuskogunemisest võttis osa europarlamendi president Hans-Gert Pöttering.

26. märtsil toimus EP-s debatt totalitaarsete rezhiimide poolt kordasaadetud kuritegude hukkamõistmise kohta. Vastavasisulise resolutsiooni autoriks EP-s on Eesti saadik Tunne Kelam. Resolutsiooni hääletus on päevakorras 2. aprillil Brüsselis.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus