50 aastat eesti kogudust Buenos Aireses
Eestlased Kanadas 27 Jul 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
„Buenos Airese vaikses ja rohelises Vicente Lopezi linnaosas, otse presidendipalee müüri taga seisab troopiliste puude all valge modernne, kuigi mitte väga uus kirik,“ kirjutab Aivar Jürgenson ajalehes Eesti Kirik ilmunud artiklis „50 aastat eesti kogudust Buenos Aireses“. Aivar Jürgenson on Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi etnoloogia osakonna juhataja, ta uurib Argentina eesti kogukonna kujunemist ja arengut. Avaldame tema artikli kärbitult ja refereeritult.

Praegu on veel kaks E.E.L.K. kogudust Lõuna-Ameerikas: üks Brasiilias São Paulos ja teine Argentinas Buenos Aireses. Viimane tähistas 7. juulil oma 50. sünnipäeva, kus viibis ka koguduse endine õpetaja dr. Tõnis Nõmmik.

Jürgenson tõdeb, et eestlaste kogukond Argentinas koosneb peamiselt sõjapõgenikest ning nende järeltulijatest – II maailmasõja ajal Eestist Rootsi ja Saksamaale põgenenud rändasid pärast sõda edasi ülemeremaadesse, sh ka Argentinasse.

„Põgenikud leidsid Buenos Airesest väikese eesti kogukonna, mis oli tekkinud juba 1920ndatel aastatel. Enne sõda oli eestlasi vähesel määral saabunud Argentinasse peamiselt majanduslikel põhjustel. Buenos Aireses oli loodud Eesti Selts juba aastal 1924,“ kirjutab Jürgenson ja peatub edasi koguduse sünnil, mis loodigi alles pärast II maailmasõda uute põgenike algatusel.

7. juulil 1957 pidas El Rededori luteriusu kirikus Villa Parquesis (Buenos Aires) esimese eestikeelse teenistuse Karl Laantee, kes oli määratud uue koguduse õpetajaks. Muusikalise osa eest kandis esimesel teenistusel hoolt kohalik Estonia segakoor.

Esimene koguduse leerilaste õnnistamise jumalateenistus toimus samas kirikus 25. mail 1958. Kirikuelu Argentinas oli tihedalt seotud ka sealsete eestlaste seltskondliku ja ühiskondliku eluga.

Kogudusel polnud oma kirikuhoonet, kuid tänu Põhja-Ameerikast saadud toetusele tekkis võimalus kirik ehitada. Uus kirik ehitati Buenos Airese kaunisse linnaossa Vicente Lopezes. Selle nurgakivi õnnistati 27. novembril 1960 ja juba 13. augustil 1961 peeti hispaaniakeelne avajumalateenistus; 20. augustil aga kiriku õnnistamise eestikeelne jumalateenistus.

Et tegemist oli misjonikirikuga, vahetusid koguduse õpetajad üpris tihti. Karl Laantee lahkus suvel 1962 ja sügisel saabus Buenos Airesesse eesti koguduse õpetajaks Hugo Jaanus. Õp Jaanus viis läbi esimese ristimistalituse uues kirikus 29. detsembril 1963.

Sidemed Brasiilia eestlastega olid sel ajal tihedad. Kuid ka Kanada, USA ja Rootsi eestlastega olid head kontaktid. 1960ndatel siirdus suur hulk Argentina eestlasi elama Põhja-Ameerikasse.

Suureks sündmuseks kujunes aprillis 1965 peapiiskop Johannes Oskar Lauri külaskäik Argentinasse. 1967. a lahkus õp Jaanus, kelle asemele asus Tõnis Nõmmik. Õp. Nõmmik jäi Buenos Airese koguduse etteotsa kuni kevadeni 1970 ning oli hiljem koguduse hooldajaõpetaja.

Kogudusel olid tihedad suhted Argentina Eesti Seltsiga – üheskoos tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva, emadepäeva, jõule jne.

„Aeg teeb aga oma töö – ja see kehtib kogu Argentina eesti kogukonna kohta. Esimene pagulaste põlvkond, kes 1940ndate lõpus ja 1950ndate alguses Argentinasse saabus ja pikkade aastakümnete jooksul eesti elu ülal hoidis, on märkamatult vananenud. Palju on segaperesid, mistõttu suure osa eestlaste kodune keel on hispaania keel ja nii nende lapsed eesti keelt enamasti ei räägi. Lapselapsed hoopiski mitte.

Ka kogudus koosneb praegu valdavalt kohalikest argentiinlastest. Ja kuigi teenistustel kohtab endiselt ka eestlasi, on teenistuste keeleks hispaania keel ja koguduse õpetajaks argentiinlane, kes eesti keelt ei valda.
Kuid kiriku endiseid aegu meenutavad tänaselgi päeval sinimustvalge lipp sissekäigu juures ja suur eestikeelne Piibel pingiridade kõrval avatult laua peal,“ loeme Aivar Jürgensoni artikli lõpuosast.

E.E.L.K. Buenos Airese Kogudust on õp. Tõnis Nõmmiku täpsustatud andmetel teeninud järgmised õpetajad ja mittevaimulikud: Karl Laantee, õpetaja, 1957–62; Hugo Jaanus, õpetaja 1962–67; Tõnis Nõmmik, õpetaja, 1967–70; Hendrik Laur, õpetaja 1970–72; Andres Pirk, lektor, Lazlo von Hefty, hooldajaõpetaja 1972–74; Ingo-Tiit Jaago, vikaarõpetaja 1974–77, õpetaja 1977–84; Andres Pirk, lektor; Silvia Zalts, hooldajaõpetaja 1984–87; Gunnar Mölder lektor, Tõnis Nõmmik, hooldaja 1987–1991; Gunnar Mölder, õpetaja 1991–1993; Helgi Särgava, lektor, Tõnis Nõmmik, hooldaja 1993–96; Helgi Särgava, õpetaja 1996–1999; Hector Gorgoza, argentiinlane, ei valda eesti keelt, õpetaja 1999–2005; William Stegemann, argentiinlane, kes samuti ei valda eesti keelt, õpetaja alates aastast 2005.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus