See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/30-aastat-eesti-kodu/article14541
30 aastat Eesti Kodu
03 Nov 2006 Hannes Oja
Pühapäeva, 29. oktoobri pealelõunal toimus Eesti Kodu 30. aastapäeva rahvarohke aktus, mille peakorraldajaks oli EK kultuurring Aino Müllerbecki juhendusel koostöös EK juhatusega. EK elanikud esitasid rikkaliku kava. Möödunud aastaist rääkisid fotonäitused (peakorraldajad Elna ja Viktor Libe) — esimene EK saamisloost, kus krundi avastaja õp. Bruno Ederma oli alustanud rasket teekonda naabrite nõusoleku saamiseks; kuni 30. oktoobril 1976 toimunud nurgakivi panekuni.
 Eesti Kodu aktusel esinejaid tänati lilledega: vas.ürituse korraldaja Aino Müllerbeck, luuletaja Maire Polashek, sopran Elna Libe, pastor Kersti Kimmel ja Reino Träss. Taga seisab klaverisaatja Charles Kipper. Foto: H.Oja<br>  - pics/2006/14548_19.jpg
Eesti Kodu aktusel esinejaid tänati lilledega: vas.ürituse korraldaja Aino Müllerbeck, luuletaja Maire Polashek, sopran Elna Libe, pastor Kersti Kimmel ja Reino Träss. Taga seisab klaverisaatja Charles Kipper. Foto: H.Oja

Teine näituse osa tutvustas kõiki Eesti Kodus olnud organisatsioone ja gruppe, mis on sealset elu rikastanud.

Avatervituse lausus Reino Träss. Pärast pastor Kersti Kimmeli palvust esitas sopran Elna Libe C. Bobergi laulu „Suur oled Sa“ Charles Kipperi klaverisaatel.

Aino Müllerbeck tervitas ja tutvustas aktusekõnelejat Aavo Kimmelit, kes tegi ülevaate 30 aasta tegevusest, mida järgnevalt refereerime.

1950-ndate alguses loodi organisatsioon Eesti Abistamiskomitee Kanadas eesmärgiga ehitada hoolduskodu vanuritele. Probleemiks oli, kuidas ja kuhu, kuni õp. Ederma leidis ühe võssa kasvanud krundi Scarborough's, mille eest omanik küsis 54.000 dollarit. Ostuleping kirjutati alla 14. sept. 1967 ja vajalik summa saadi kokku EAK 7000, Toronto Eesti Ühispanga 27.000 ja 30 eestlase osamaksuga.

Oli vaja leida Ehatare püstitamiseks vajalik raha. Ainuke viis oli enne ehitada viiest majast koosnev kondomiiniumide grupp ja nende müügist saadud rahaga ehitada meile tuntud Ehatare hoolduskodu. Eesti Kodu praktiliste töödega alustati 1. märtsil 1976, nurgakivi pandi 30 aastat tagasi sügisel 1976 kirjaga Eesti Kodu 1976, „Oma tuba, oma luba“ — õnnistas õp. Bruno Ederma. Eesti Kodu esimesteks elanikeks olid Ilse ja Hugo Aaslepp, kes kolisid sisse 25. veebruaril 1977, kuid müümata kortereid oli veel külluses. Ostjaina eelistati eestlasi. EAK juhatus tunnustas Elna Kungla suuri teeneid korterite müümisel eestlastele.

Eesti Kodu kasvas eesti rahvusliku vaimu koldeks, kus esirinnas on olnud nii kiriklike kui ka rahvuslike tähtpäevade pühitsemised (EV aastapäev, emadepäev, küüditamise aastapäev, Võidupüha, jaanipäev, Kanada Päev, vana aasta ärasaatmine), mis on olnud üheks põhjuseks, miks inimesed on tahtnud seal elada. Esimeseks kultuuriliseks organisatsiooniks oli raamatukogu, kus köidete arv oli 1000, mis on kasvanud nüüd neljakordseks. EK kultuurilise tegevuse eest on hoolitsenud huviringid. Salme ja August Tuvikese Eesti Kodusse asumisega on mitmed üritused muutunud sisukamaks ja meeleolukamaks. Alustasid tegevust EK moosekandid, lauluansamblid ja Relvavendade Ansambel. Vaimulikena on teeninud Bruno Ederma, Elmar Pähn, Edgar Heinsoo, Kersti Kimmel, Helmut Rüdmik ja Endel Ulp. Eesti Kodu perenaise kohustusi on täitnud Viive Musta, Liisu Saage, Susanne Kolga, Asta Umb, Elna Libe jt. On korraldatud palju koosviibimisi ja mälestusõhtuid, samuti sünnipäevi ja peiesid. Eesti Kodu kultuurilisele tegevusele on toetust andnud Kanada valitsuse „New Horizon“ programm, kokku kuni 22.000 dollarit.

Kõneleja mainis 7-liikmelises juhatuses töötanuid, kokku 17 inimest, neist Erich Rämmeld 5 ja Aavo Kimmel 4 aastat. Lõpuks tõstis esile Eesti Kodu nägusa ja mugava aia kujundamise, millega alustas Aleksander Haavaniit; praegu teeb seda Martin Lepik koos abilistega.

Praegune elanike keskmine vanus on 83 aastat, nimekirjas on 46 meest ja 111 naist.

Eesti Kodu relvavendade ansambel esitas J. Remmelga/J. Lions'i „Koduigatsus“ ja rahvalaulu „Sääl, kus Emajõgi voolab“ August Tuvikese juhatusel ja akordionisaatel. Maire Polashek esitas oma luuletuse „Oma saar“. Elna Libe laulis C. Kipperi saatel Ed. Tobrelutsu laulu V. Kimberg-Kotkase sõnadele „Mälestus isatalust“ ja Sangaste rahvalaulu „Lahke kodu“ — näidati, kuivõrd head programmi võivad pakkuda oma kodu elanikud.

Tervituste osa avas EV Aupeakonsulaadi sekretär Ellen Leivat, asendades ametisõidul olevat aupeakonsul Laas Leivatit, soovides tulevikus endise vaimu säilitamist. Eesti Kodu nimi on briljantne — elagu Eesti Kodu.

Järgnevalt tervitas Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees Avo Kittask, öeldes, et Eesti Kodu ei ole üksnes eestlaste ühiselamu võõrsil, vaid eesti muutmatu vaimu varjupaik ja oma elanikele kindel kants eestluse säilitamiseks. 30 aastat on siin elanud tublid kaasmaalased, kes tegutsevad noorusliku tahte ja elujõuga huviringides ning rahvuskultuuri klubides. Pea kõik siinse pere elanikud on enne Eesti Kodusse asumist olnud või on eesti organisatsioonide juhtivad tegelased; eesti ühiskond Kanadas hindab kõrgelt teie vaimu, arukat nõu, aatelisust ja heatahtlikkust, mida EK elanikud on vabatahtlikult meie ühiskonnale edastanud, ütles kõneleja, tänades ja õnnitledes 30. aastapäeva puhul.

Dr. Mart Leesment, Eesti Abistamiskomitee Kanadas esimees tervitas ja ütles, et ta tuli kui tänulik naaber Eesti Kodu juubelile, märkides, et siin pandi alus sellele, millele ehitati Ehatare.

Insener Lembit Maimets meenutas aega, kui tema ja arhitekt Guido Laikve käisid ümberkaudseid elanikke veenmas, võimaldamaks krundi ümbertsoonimist ja kondomiiniumide kompleksi ehitamist. Algul oli palju vastuseisjaid, hiljem jäi vaid üks. Kõneleja märkis, et tal on heameel, et maja on 30 aastat püsti seisnud!

Järgnesid ühislaulud „Kas tunned maad“ ja „Meil merevood on vabad“ EK trio —Salme ja August Tuvikese ning Meinhard Vabasalu eeslaulmisel. Lõpusõnas tänas Aino Müllerbeck kaasosalisi Eesti Kodu 30. aastapäeva tähistamisel.

Lõpuks pakuti kohvi ja juubelikringlit, mille oli küpsetanud Susanne Kolga. Eesti Kodu rahvuslik meeleolu on südantsoojendavalt kõrge.
Märkmed: